Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H
Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud ning selle kallal tööd teinud, seda paremini see jääb ka meelde. Kaasaegne psühholoogia ei ole aga suutnud ühtselt seletada kuidas toimub mälus materjali meenutamine. Uurijad on leidnud, et meelespidamise ajal võib säilitatav materjal ajus
asu ajus samas kohas. Kui kogunenud uurimused kokku võtta, siis selgub üllatav korrapära: vasak prefrontaalne ajukoor on valikuliselt seotud episoodilisse mällu salvestamisega, samal ajal kui parem prefrontaalne ajukoor on rohkem seotud episoodilisest mälust andmete väljalugemisega (ammutamisega). See tulemuste muster sai nimeks HERA: ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria (Hemispheric Encoding/Retrieval Asymmetry) (Tulving, Kapur, Craik, Moscovitch & Houle, 1994). Üha uued andmed kinnitasid seda ootamatut seaduspära ja HERA muutus pelgast oletusest arvestatavaks hüpoteesiks (Nyberg, Cabeza & Tulving, 1996). Jälle oli Endel Tulving koos oma kolleegidega sattunud millelegi ootamatule ja uuele. Kuigi HERA mudeli teatavaks tegemisest on möödunud vaid 8 aastat, on seda 1994. aastal ilmunud artiklit 2002. aasta alguseks teiste uurijate poolt tsiteeritud 445 korda. Kronesteesia
meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Craik ja Lockhart. Selle sisuks on töötlustasandite e töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel sügavusel asuvate koodide abil. Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud (teksitöötluse näide). Kuidas liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu? Suur osa tahtlikul tähelepanul. Mida paremini me oma tähelepanu meeldejäetavale materjalile keskendame, seda suurem
available in the STM. When the participants are prevented from rehearsing (faster reading rate) then the primacy effect decreases. When preventing on rehearsing the last words, and delaying the recall so they would disappear from STM, the recency effect decreases. According to the concept of levels of processing, the more deeply we process information, the better we will remember it. The memory model of levels of processing (Craik and Lockhart) was put forward partly as a result of the criticism leveled at the multi-store model. Instead of concentrating on the stores/structures involved, this theory concentrates on the processes involved in memory. The basic idea is that memory is just what happens as a result of processing information. There are three ways to process information: 1) Structural processing: we encode only the physical qualities of something.
osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik)
määramine, reaktsioonide genereerimise mehhanismi käivitamine Sensoorne Lühimälu ehk Püsimälu ehk Reaktsioonide Signaal register kordamis- pikaajaline mälu genereerimise SR puhver LM PM mehhanism Mälu infotöötlusmudel Töötlustasandite teooria Craik ja Lockhart lõid uut tüüpi mälu kodeerimisprotsesside mudeli, mida nimetatakse töötlustasandite mudeliks. Erinevatel töötlustasanditel käsitletakse infot erineva töötlussügavusega ja sellest sõltub mällu jäetud info säilimise kestus. Craik ja Lockhart (1972): Saabuvad stiimulid allutatakse järjestikulisele analüüsile, mis algab pindmisemast ja läheb järjest sügavama, keerukama, abstraktsema ja semantilise analüüsini.
Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Samuti niimoodi, et antakse õppida erinevatel alustel koostatud nimekirjad, ning selle järgi, kuidas inimene on meenutamisel materjali grupeerinud, saadakse teada, kuidas mälu on organiseeritud. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Toronto Ülikooli teadlased Fergus Craik ja Robert Lockhart ning selle sisuks on materjali töötlustasandite ehk töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel sügavusel asuvate koodide abil. Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud. Näiteks tehti katse, kus eelkatses paluti ühel rühmal märkida loetavas tekstis erinevaid e- või g-tähti, teisel rühmal leida omadus- ja tegusõnu, kolmandal rühmal otsustada kui sagedasti
annaabi.ee 
