imekaunite, heledajuusteliste taevaste järelvaatajate Valkyris-te poolt sinna kus oli väljateenitud koht.Valhallase tahtsid kõik viikingid, ja kõik nad pidasid endeid headeks sõdalasteks. Isegi päike ja mõned nädalapäevad on saanud nime Põhjala Jumalate järgi.(3) Valhalla kuulus Odinile (Allan , 2004, lk 45) Valhalla oli mitme torniga surnute koda, kus elas Odini kummituslik sangarite vägi, kes kogunes võitluseks Ragnaroki ajal- jumalate ettemääratud hukupäeval. (Cotterell, 2001, lk 176) 1.2 Asgard Asgard oli jumalik elukoht aasidele, kes moodustasid jumalate sugupuu noorema ja tugevama haru. Asgardi sees asusid loendamatud säravad ja kiiskavad kojad kõigile jumalatele. Asgardi ühendas Midgariga jumalate taevane rada ehk Bifrõstik, imeline vikerkaarevärviline sild. Midgard oli maa kõigile teistele kes polnud jumalad ja hiiud. (Cotterell, 2001, lk 180-181) 1.3 Heimdall Heimdall oli üheksa ema poeg ja germaani jumalate vahimees
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares Ares- sõjajumal · Ares oli Zeusi ja Hera poeg. · Ta armastas sõda, surma ja hävingut. · Ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. · Teda ei armastatud. · Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas. · Aphrodite kallim. Nimed eri perioodidel · Vana-Kreeka perioodil: Ares- vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. The Ares Borghese, from an Original Dating to circa 430-415 BC, 125 AD Nimed eri perioodidel · Vana- Rooma perioodil: Mars- kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. BOSSUIT, Francis van Mars 1680s Ivory, height 44 cm Rijksmuseum, Amsterdam Kujutamine kunstis CLA...
Dionysus Dionysuse lugu Dionysus, roomlaste Bacchus oli veini, ekstaasi ja naudingute jumal Zeusi ja Semele poeg Tuntakse ka "härjasarvedega jumalana" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Amphissa naised (1887) Sir Lawrence Alma Tadema (1836-1912) Õlilõuend The Clark Institute, Williamstown, USA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase ...
· Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G. Fink 2000: 182; Cotterell & Storm 2006: 496) Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. (G. Fink 2000 : 286) 4. ZEUSI SAMASTUMINE TEISTE MÜTOLOOGIATEGA Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Ka tema kasutas piksenooli, kuid selleks et juhtida inimeste tegevust ja kaitsta roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Zeusi ja Jupiteri käsitletakse kui ühte jumalat.
väljapaistvale kohale Suneiedi neemele, mis ulatub Egeuse merre. Poseidonit seostati sageli kas hobuse või härjaga. Ta kinkis inimestele esimese hobuse ning teda austati selle eest. Hesiodos nimetab Pegasuse isaks Poseidonit. Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis Poseidonit, kui jumalat, kujutati tihti sõitmas kaarikutes kuldsete merehobustega vetesügavustes (Cotterell & Storm, 2001, lk 76) Poseidoni võitlusest Atika maakonna pärast Athenaga on kujutatud Ateena akropoli Pathenoni lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib
2 müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. Zeus kujutatuna linnu seljas. Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak 3 4
Selle referaadiga sain palju uut ja huvitavat teada Hermese kohta, et ta sündis Arkaadias Kyllene mäel ning et ta leiutas lüüra, flöödi ja poksi. Sammuti üllatas mind see, et ta aitas Hadesel surnuid allilma toimetada. Õppisin kasutama raamatutest saadud infot põhjalikumalt. 9 Kasutatud allikad Kes on Kes antiikmütoloogia Gerhard Fink 2000 Kreeka müüdid 1 Robert Graves 2010 Lääne mütoloogia entsüklopeedia Arthur Cotterell 2001 Mütoloogia Philip Wilkinson& Neil Philip 2007 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/38811/bakalaureus_sigret_saar.pdf http://womenstyle-life.org/et/pages/323621 https://et.wikipedia.org/wiki/Hermes http://www.greekmythology.com/Olympians/Hermes/hermes.html Jumal Paan. [Foto]. https://www.google.ee/search? q=Paan+jumal&espv=2&biw=1280&bih=671&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAY Q_AUoAWoVChMIr4SzmIzhyAIVSdksCh3PmA47#imgrc=ja_GyonccKKzGM%3A) (27.10.2015 ) Hermaphroditos. [Foto].
Arvati, et maod kehastasid jumala ravivõimed. [6] - KASUTATUD MATERJALID 1. http://lechebnik.info/421/30.htm (detsember 2013) 2. http://teedelt.wordpress.com/2009/08/25/2006-kreeka-asklepiose-juures/ (detsember 2013) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Asklepios (detsember 2013) 4. Gerhard Fink - Kes on kes antiikmütoloogias (lk.58) 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17146/rein_kaarina.pdf?sequence=1 (detsember 2013, lk 15) 6. Artur Cotterell, Rachel Storm - Maailma Mütoloogia entsüklopeedia (lk.21, 26, 27, 31) 7. Gordon Cheers, Margaret Olds - Maailma müüdid ja legendid (lk.42-43, 118) 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Cheiron (detsember 2013) 9. http://teedelt.wordpress.com/2009/08/25/2006-kreeka-asklepiose-juures/ (detsember 2013) 10. Philip Wilkinson Müüdid & Legendid (lk.6-9) 11. Richad P. Martin Vana Kreeka Müüdid (lk. 101-102, 154, 205)
pea (Eisen 1995:55). Inimeste maailmast eraldi asetsev haldjamaa on olemas skandinaavlastel – Alfheim – ja ka keltidel. Keldid eristavad koguni kolme haldjamaad: Avaloni, mida kirjeldatakse kui muinasjutulist saart keset ookeani, tuntakse ka mitmete teiste nimede all: Tir Nan Og, Hy Brasil, Isles of the Blest, Plant Rhys, Dwten (Levy 2001:160) ja Annwn. Viimane tähistab Walesi vaimumaailma ning nimest võib järeldada, et tegemist on õuntesaartega (Cotterell 2001:101-102). Avaloni asupaik ei olegi päris selge, seda arvatakse muu seas asuvat Atlandi ookeanis (samastub Atlantisega?), kuid traditsiooni kohaselt samastatakse Britannias Avaloni Blastonbury’ga, mis on kuningas Arthuri arvatav hauakoht. Avaloni viisid surmavalt haavata saanud kuningas Arthuri musta paadiga kolm saladuslikku naist. Arvati, et vaimumaailmas edasi elav kuningas tuleb Avalonist tagasi ja toob Britannia
png/200px-Pallas_Athena_%28Earth-616%29.png http://www.uni-giessen.de/~g929/phoibos2.gif http://www.hranajanto.com/goddessgallery/pgfx/artemis-400.jpg http://www.tqnyc.org/2006/NYC063035//aphrodite.gif http://www.mysticmedusa.com/wp-content/uploads/2009/08/hermes.jpg http://spinoza38.files.wordpress.com/2009/06/ares1.jpg http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg http://www.wizards.com/dnd/images/dd_gallery/dd2/Hestia_p125.jpg E. Hamilton ,,Antiik mütoloogia" A. Cotterell ja R. Storm ,,Maailma mütoloogia entsüklopeedia" 16
7 Sissejuhatus õigusteadusess lk 47-48 sanktsioonide liigid: · positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist · negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid sanktsioneerimise eesmärk: 1. üldpreventsioon 2. eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius. Grundbegriffe der Rechts- und Staatssoziologie. München, 1991. (S 79-80)
annaabi.ee 
