k1-k4=25mod(26) k1-k5=12(mod26) k1-k6=24(mod26) k1-k7=15(mod26) k2-k3=24(mod26) k2-k4=12(mod26) k2-k5=25(mod26) k2-k6=11(mod26) k2-k7=2(mod26) k3-k4=14(mod26) k3-k5=1(mod26) k3-k6=13(mod26) k3-k7=4(mod26) k4-k5=13(mod26) k4-k6=25(mod26) k4-k7=16(mod26) k5-k6=12(mod26) k5-k7=3(mod26) k6-k7=17(mod26) Peale katsetamist tuleb võtmesõnaks ERTFSGP ja desrifreeritud tekst on järgmine: THESE SITUATIONS AS RECALLED BY PLATO AND AS VIVIDLY ACTED UPON BY CORTEZ HAVE A COMMON AND INTERESTING UNDERLYING LOGIC NOTICE THAT THE SOLDIERS ARE NOT MOTIVATED TO RETREAT JUST OR EVEN MAINLY BY THEIR RATIONAL ASSESSMENT OF THE DANGERS OF BATTLE AND BY THEIR SELFINTEREST RATHER THEY DISCOVER A SOUND REASON TO RUN AWAY BY REALIZING THAT WHAT IT MAKES SENSE FOR THEM TO DO DEPENDS ON WHAT IT WILL MAKE SENSE FOR OTHERS TO DO AND THAT ALL OF THE OTHERS CAN NOTICE THIS TOO EVEN A QUITE BRAVE SOLDIER MAY PREFER TO RUN RATHER THAN
maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks
maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat hiljem oli hispaania väepealikul Cortezel, kes saabus vallutusretkelt Mehhikost, omakorda kaasas kakaooad. Cortez oli asteekide valitseja Montemuzuma õukonnas näinud, kuidas valitsejale valmistati röstitud ja jahvatatud ubadest külma jooki. Joogi maitsestamiseks
Keskmine vahemik laagerdamiseks on 14-21 päeva(või isegi rohkem) Negatiivne on lihamahla –ning kuivamiskooriku äralõikamise kadu Lõpp-produkt on maitsekas, õrn ja pehme Põhiliseks meetodiks on kujunenud märglaagerdamine, kuna negatiivne pool on väiksem Üldjuhul kasutatakse veiseliha, vähesel määral sealiha KASUTATUD KIRJANDUS Kutšmei, Nadežda. „Veiseliha laagerdamise tehnoloogiad maailmas“ 29.05.2012 https://dspace.emu.ee/handle/10492/301 Cortez, Sebastian. „Dry aging“ ©2015 Sebastian and Co. http://www.sebastianandco.ca/dryAging.htm Perry, Neil. „Dry aging beef“ 1.06.2011 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1878450X11000060 Lüdikainen, Kamilla. „Veiseliha laagerdamine“ Tartu Kutsehariduskeskus http://e-ope.khk.ee/oo/votepren/veiseliha_laagerdamine/laagerdamise_meetodid.html Wikipedia. „Beef aging“ http://en.wikipedia.org/wiki/Beef_aging
taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…) 5 Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…) Maiade alistamine. Maiad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks - Maia kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad. Nende kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maiadega üheks rahvaks, võtsid üle nende keele ja kombed
kõrgel tasemel, 2 kalendrit, alased kõrged teadmised, hiiglasuuri templeid ja kindlusi piktograafiline kiri, rikkalik leiutati 0, loodi kalender, kirjandus, arenenud arhitektuur hieroglüüfkiri, arhitektuuris pseudovõlvid, lubimört 2. KONKISTADOORID Hispaania kuninga nimel tegutsenud vallutajad Kesk ja Lõuna Ameerikas - 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid) 670 meest, 11 laeva (kaasas 16 hobust, 10 raske ja 4 kergesuurtükki) pealinna Tenochetilani vallutamine kuningas Montezuma aarded - 1532 vallutab Francisca Pizarro Peruu (inkad) 100 sõjameest, 62 hobust inkade valitseja Atahualpa tapmine 3. Ameerika elanike orjastamine ja hävitamine §28 Humanism ja renessanss 1
Tuli välja, et tegemist on uue maailmajao Ameerikaga, mis sai hoopis nime sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507 · 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse · 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini · 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse · 1519-21 Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis · 1577-80 Franzis Drake teine ümbermaailmareis · 1519-21 Cortez vallutab Asteekide riigi · 1531-34 Bizarro vallutab Inkade riigi · 1510 a saabus Ameerikasse esimene partii neegerorje · maadeavastuste tulemused: o Eurooplase jaoks maailm avardus o Sai alguse Eurooplaste koloniaalpoliitika o Vastastiku erinevate taimedega-loomadega tutvumine (Euroopasse- kartul, tomat, mais, kakao, kohv, tubakas, kalkun. Ameerikasse- hobune)
Seoses türklaste kontrolliga otsiti alternatiivset kaubateed. Samuti otsisid uut väljakutset Hispaania rüütlid. Samuti otsiti metalli. Reiside initsiaatorid olid Portugal ja Hispaania. Portugallased purjetasid ümber Aafrika ja jõudsid 1498 Indiasse ning 1500 Brasiiliasse. 1492 jõudis Kolumbus Ameerikasse. 1519 korraldas Magalhães esimese ümbermaailmareisi. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid. Aafrikas ja Aasias kujunesid välja Portugali tugipunktid. 1519 vallutas Cortez asteekide riikidi ning 1532 Pizarro inkade riiki. Nende vallutustega rikastusid Hispaania ja Portugal. Ameerika kolonisatsioon hakkas pihta orjakaubandus Aafrikast Ameerikasse. Konkurentideks kujunesid Inglismaa ja Holland, kes ihaldasid sammuti Ameerika rikkusi. Orjakaubandus läks nende kätte üle. Samuti hakati Hispaania laevu röövima. Põhiliselt tegeldi piraatlusega maailmameredel. Maj ei osanud hispaanlased rikkusi ära kasutada
Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari. Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda.
annaabi.ee 
