Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust. VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI Ülesehitatud vastuolule ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsuse põhimõte on sätestatud §1 lg1 me peame eristama sellest mõistest arusaamiseks seda, mis tähenduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant rahvas kui põhiseadusandlik võim 2) Pouvoir constitué tähistab rahva suveräänsust,rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps järgima, ei tohi üle astuda. Tegutsedes põhiseaduse konstitueeritud võimuna, saab rahvas teostada seda kõrgeimat riigivõimu §56 alusel. b) Esindusdemokraatia aluseks on: · Representatsiooni printsiip. Riigikogu on kõrgeima riigivõimu teostarahva eest. PS §59,§65 p16. (vt ka §10 kommentaar). Ebaõnnestunud sõnastusega norm
Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast Pouvoir constitué (see, mis §1 silmas on peetud) juba konstitueeritud rahvas (põhiseadus on juba olemas) Rahvas võib olla antud kontekstis hääleõiguslikud kodanikud või valijad. Preambulis on pouvoir constituant (juttu rahvast, kes võttis vastu põhiseaduse ehk konstitueeris riigi)
JURIDICA V/2010 329 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo asutava võimu tarvitamisega põhiseaduse loomiseks.*46 Asjale saab aga läheneda ka hoopis teistmoodi. Euroopa Kohtu fiat otsuses Costa vs. ENEL näitab selgelt, et asutav võim (pouvoir constituant) pole muud kui asutatud võimu (pouvoir constitué) retrospektiivne enesepõhjendus, mida – juhul, kui asutatud võimule allutatud isikud põhjendusi ei nõua – polegi vaja. Erineva poliitilise tausta tõttu, samuti Euroopa Kohtu ja Ühendriikide ülemkohtu eri staatuse tõttu, on liidu õiguse ülimuslikkus siiski alati olnud suurema põhjendamissurve all kui föderaalõiguse oma. Ülemkohus töötas esimese kahe aastakümne jooksul välja föderatsioonimudeli, millesse oleks väga raske
1. Riiklik enesemääramisõigus, õigusriigi ja demokraatia põhiseaduslikud printsiibid Rahvusvaheliselt üldtunnustatud rahva riiklikust enesemääramisõigusest tuleneb õigus omariikluse rajamisele ning selle olemuslike tunnuste kujundamisele nii riigi rajamise algjärgus kui ka kogu järgneva arengu jooksul (vrd MSKÕP art 1). See õigus saavutatakse rahva kujunemisega iseseisvumisprotsessi käigus enesemääramisõiguse subjektist ümber põhiseadusandliku võimu (pr k pouvoir constituant) kandjaks. Märkus: põhiseaduse teoorias tehakse vahet põhiseadusandliku võimu (pouvoir constituant) ja põhiseaduslikult organiseeritud võimude (pouvoirs constitués) vahel. Viimased on põhiseadusandliku võimu sünnitised. -------------------------------------------------------------------------- Siin jj on tuginetud peamiselt PS kommenteeritud väljaande preambuli ja 1. pt-i, kuid ka teiste peatükkide kommentaaridele ja lisaks teistele allikatele
§ 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 16 Povoir constitué Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2
§ 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16 Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2
§ 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué 16 Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2
● presidentaalne – rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia a. Rahvasuveräänsus § 1 lg 1 Povoir constitué Pouvoir constituant 1. (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) 2. Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 1. seaduseelnõu üle 2. riigielu küsimuse üle 3
see otsustus võib olla äärmiselt põhiõiguste vaenulik. Demokraatia saab toimida vaid siis, kui mängureeglid on ausad ja kõik saavad vabalt otsustada. Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi. · Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia - §1 lg1. Rahvas on põhiseadusliku võimu kandja. Tal on voli muuta põhiseadust selle raamides. Rahvas on PS konstitueeritud võim, PS vastuvõttev võim. Pouvoir constituant tal on pädevus vastu võtta PS. Pouvoir constitue rahvas on PS korrastatud võim. VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS 31.10.2013 Lahusus a. Funktsionaalne ülesannete jaotus. Riigi tegevus jaotub kolmeks funktsionaalseks võimuks. b. Institutsioonaalne viivad ellu funktsioone c. Personaalne - ülesandeid täidavad erinevad inimesed, mitte ühed ja needsamad.
annaabi.ee 
