Milviani silla lahingus aastal 312 Triumphaliseni (tee, mis viib pKr. Rooma), mille läbisid võidukad sõjaväejuhid, kui nad triumfirongkäigus linna sisenesid. Kuigi kaar on pühendatud Constantinusele, on suur osa skulptuuridest pühendatud Traianusele, Hadrianusele ja Marcus Aureliusele. Kujud on eemaldatud varasematelt triumfimonumentidelt. Kaar on ehitatud marmoriga
Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas
seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt). Monumendi kunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Kõige paremini on neist säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad jutustavad kangelastegudest, mille auks triumfikaar on püstitatud. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha juba rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Marcus Aureliuse ratsamonument > Tuleb veel Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enamvähem algsel kujul. Enamus suursugused hooned lagunesid koos Rooma riigiga. Erandina on säilinud vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel. Selles on näha kreeka ja etruski(muistne roomlaste eelne rahvas) ehituskunsti mõjusid
gladiaatorite võitlusmängudeks - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks c) triumfikaar suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud) seina liigendasid sambad või poolsambad atika friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga hiliseim triumfikaar on pühendatud Constantinusele 4.Keisriteaegne Rooma riik a) suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele lähtekohaks on nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristuvad 2 sirget teed foorum - teede ristumiskohast kujunenud väljak hooned paiknesid sümmeetriliselt paraadlik eripära 5.Elamud a)vabariigi ajal linnades ühepereelamud, hiljem mitmekorruselised üürimajad
nõudis: ,,Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda.....Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast."(Ef 5, 25-29). 32 Uus usk õpetas, et Kristuses ei ole meest ega naist, on ainult õed ja vennad. Kirikust oli saanud oma tõhusa organisatsiooni ja kindla õpetusega stabiilsust loov jõud, mis avaldas muljet ka keiser Constantinusele. 312. aastal sai temast samuti kristlane ja järgmisel aastal legaliseeris ta kristluse.33 Kuid üsna varsti kerkis kristluse jaoks esile uus oht, mis seekord oli sisemine ja jagas kristlased omavahel vaenujalal leeridesse. 27 Saard 2005, lk. 20 28 Saard 2005, lk. 20 29 Saard 2005, lk. 25 30 Saard 2005, lk. 26 31 Armstrong 2007, lk. 120 32 Eesti Piibliselts, 1997 33 Armstrong 2007, lk. 120-121 6 See oli õpetus Jumalast.
Hakati püstitama plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi. Uhkeim neist oli Trajanuse foorum. Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele. Fortuna Virilise tempel. VanaRooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängude paik Circus Maximus. § 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi.
reljeefribaga kaetud. Tipus oli kunagi Trajanuse pronksfiguur. Rooma skulptuurid olid enamjaolt realistlikud ja dokumentaalselt täpsed. Leidub ka idealiseeritud teoseid, näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid. Rahu altar (Ara Pacis) Osaliselt säilinud monumentaalne altar rahujumalanna Paxile. Selle reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga piduliku rongkäigus. Triumfikaari on säilinud mitmeid, neist hiliseim on pühendatud keiser Constantinusele, seal on näha juba Rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud. Paljud lammutati keskajalja uusajal ehitusmaterjali hankimiseks. Erandiks on Fortuna Virilise tempel. See on hästi säilinud, näha on kreeka ja etruski mõjutusi. Paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus nagu kreeka peripteeril, naose ette jääb sügav eeskoda (portikus), külgedel on seinaga ühenduses poolsambad.
Teine edikt samal aastal nõudis vaimulike vangistamist, kolmas edikt nõudis taaskord riigi jumalatele ohverdamist. 304. aasta neljanda ediktiga ähvardati kõiki ohverdamisest keeldujaid surmanuhtluse või kaevandusse orjaks saatmisega. Kristlasi piinati väga julmalt, kõik piinamismeetodid olid lubatud. 306. aastal tõusis võimule esimene kristlasest keiser Constantinus, ta valiti võimule koos Maxentiusega sõjaväe poolt. Samal ajal oli võimul ka Galerius, võimule pääsemiseks tuli Constantinusele oma vastased Maxentius ja Galerius elimineerida. 312. aastaks oli ta selle saavutanud, kuid asemele kerkis vastasseis paganliku Liciniusega. Siiski asus ta läbi viima kristlikke reforme ning andis oma esimesel tõelisel valitsusaastal (312) välja edikti, millega lubas kristlastel taas oma kultusi läbi viia ning nõudis paganatelt sallivust kristlaste suhtes. Juba 313. aastal vabastas ta kogu vaimulkkonna maksudest. Seadusest ei puudunud ka punkt, mille kohaselt ei
annaabi.ee 
