Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20. juulil 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guyanast. 1830 riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus-Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks. 1903 lõi Colombiast lahku Panama. Colombias kaotati orjus 1851. aastal. 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST Kliima: Kliima on väga soe. Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd. Colombia pinnamood: Tasased rannikualased madalikud, keskel mägismaa, kõrged Andes'e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad.
siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas
· Moldova 27. august 1991 · Mongoolia - 26. november 1924, iseseisvus Hiinast kuulutati küll välja juba 1921, riik loodi aga mõni aasta hiljem. · Nicaragua - 15. september 1821 · Norra - 17. mai 1814, iseseisvus Taanist, Taani printsist Christian Fredrikust sai Norra kuningas. · Paapua Uus-Guinea - 16. september 1975 · Pakistan - 14. august 1947, iseseisvus Suurbritanniast. · Panama - 3. november 1903, iseseisvus Colombiast. · Paraguay - 15. mai 1811 · Poola - 11. november 1918 · Rwanda - 1. juuli 1962 · Rumeenia - 9. mai 1877 · Samoa 1. jaanuar 1962, iseseisvus Uus-Meremaast. · Saint Lucia 22. veebruar 1979, iseseisvus Suurbritanniast. · Singapur - 9. august 1965, eraldumine Malaisiast · Slovakkia - 1. jaanuar 1993 iseseisvumise (Tsehhoslovakkiast eraldumise) päev, iseseisvusdeklaratsioon ise võeti vastu 17. juuli 1992. · Sloveenia - 26
10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid – 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% (2 mln) 4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi. Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist. 5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või arengumaadesse? Kuigi võib tunduda, et enamik pagulastest suunduvad jõukatesse riikidesse, siis tegelikult asuvad 4/5 maailma pagulastest arengumaades. 6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga. Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest. 7. Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam?
Lõunapoolsed alad kuulusid inkade riiki 1525 algas hispaanlaste konkista.Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20.juuli 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guynast.1830. riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus- Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks.1903 lõi Colombiast lahku Panama.Colombias kaotati orjus 1851. aastal. Departemangud Riik jaguneb 32 departemanguks (departamento) ja pealinnaringkonnaks. 1. Amazonase departemang 18.La Guajira departemang 2. Antioquia departemang 19.Magdalena departemang 3. Arauca departemang 20.Meta departemang 4. Atlántico departemang 21.Nariño departemang 5. Bolívari departemang 22
omadused plaatinale alla: tal on märksa madalam sulamis- (1554 °C) ja keemistemperatuur (2200 °C), väiksem tihedus (12,0 Mg/m) ja happekindlus. Ka oksüdeerub ta suhteliselt kergesti. Seepärast kasutatakse pallaadiumi puhtal kujul juveliiritöödel harva. Pallaadiumi hind üha kasvab, sest nõudlus tema järele on väga suur. Poole maailmaturul realiseeritavast pallaadiumist annab praegu Venemaa, ülejäänu tarnitakse Lõuna-Aafrika Vabariigist, Colombiast ja Brasiiliast. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin ma öelda, et seda referaati oli põnev teha, sest ma sain teada palju uut informatsiooni erinevate väärismetallide kohta, mis oli üsnagi huvitav. .
Peamised põllukultuurid on kartul, mais, põldoad, kohvioad ja kinoa. Piirkonna looduslikke karjamaid kasutatakse suures osas karjakasvatuseks. Põhiliselt kasvatatakse lambaid, kitsi, veiseid, laamasid ja alpakasid. Kuigi suurem osa Andide põllumajanduslikust toodangust on mõeldud kohalikuks tarbimiseks, siis mõningaid produkte kasvatatakse piisavas koguses, et neid eksportida. Peamisteks põllukultuurideks mida eksporditakse on kohvi (suuremalt osast Colombiast), tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja
3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Kinoad keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist neid leotatakse kibeda maitse eemaldamiseks paar tundi külmas vees. Euroopas ja meilgi poes müüdavad pakendatud seemned on enamasti kibeainetest puhastatud
annaabi.ee 
