Milles seisnes aga tema viga, et oma otsa leidis? Ehk selles, et kõik ta plaanid olid alati Hamleti vastu ja ta üritas kõikvõimalikke isikuid ära kasutades Hamletist vabaneda, ent ta hindas ehk inimeste pingetaluvust ja puhast südametunnistust valesti. Oli ju Lartes see, kes oma surma eel viimaste sõnadena lausus, et kõiges on süüdi kuningas, tänu millele Hamlet ka kuninga tappis. Ka Hamletile polnud mäng mõistusega kindlasti mitte võõras, aga erinevalt Claudiusest, kes manipuleeris inimestega otseselt, siis Hamlet teeskles hullu, mis andis talle vabaduse rääkida kõigest, mis muidu oleks olnud ilmvõimatu. Ka temal oli oma kinnisidee, mille nimel ta sisuliselt elaski kätte maksta Claudiusele oma isa surma eest. Selle eest oli ta valmis üsnagi kõrget hinda maksma, Ophelia armastuse. Raamatu algul ehk tundub see armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus
Ta viivitas oma kättemaksuga, kuid lõpuks viis selle siiski täide. Ta torkas duelli ajal ka kuningast mõõga läbi. Teine tegelane oli Laertes, kes tahtis Hamletile kätte maksta, et Ta Laertese isa Poloniuse ära tappis. Tal õnnestus see, sest ta riivas Hamletit mürgise mõõgaga, mille mürk Hamleti lõpuks tappis. Kolmas tegelane oli Claudius, kes ihkas kättemaksu Hamletile. Ta tahtis selle eest kätte maksta, et Hamlet oli teadlik tema isa mõrvarist Claudiusest. Hamlet lasi etendada näitlejate poolt stseeni, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt Hamleti isale. See ajas Claudisuse marru ja ta tahtis Hamleti Inglismaale saata, kus ta tapetakse. See plaan ebaõnnestus, sest tänu piraatidele naaseb ta Taani. Lõpuks laseb ta võidelda Laertesel mürgise mõõgaga Hamletiga ja valab ka peekrisse mürki, mida Hamletile pakkuda. Peekrist joob hoopis kuninganna, kes sureb, kuid Laertes tabab Hamletit mürgise mõõgaga, mis Hamleti siiski tapab.
poja käe läbi - 40ndal aastal sünnitas Messalina keisrile Octavia ja aasta hiljem Britannicuse - keisrinna tahtis,et mõrvarid tapaks pisikese Nero, mõrvarid oma käsku täide viies pidid aga taganema, sest Nero padja all oli madu. - Maod olid Vana-Roomas jumalikkuse sümboliks - Messalina kõrvaldati ( 48aastal. Tema pärast hukkusid ka kõik armukesed, kelle nime ta oli maininud ) - Claudiusest maailmariigi kõige ihaldusväärsem lesk - Agrippa mees surnud. Midagi täpsemat ei teatud, aga arvatakse,et ta olevat mõrvatud - Agrippa oli 33 ja Claudius 58, nad abiellusid 49. aasta alguses - legaliseeriti onu ja vennatütre abielu - Senecast sai Nero õpetaja - Senecast sai Nero usaldusisik - Claudius adopteeris Nero - 50ndal aastal sai Lucius Domitius Ahenobarbusest Nero - Agrippina sai lisanimeks Augusta - 51
Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal. 7. Milles süüdistab Hamlet oma ema? Et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. 8. Kellest räägib Hamlet: ,,Sa rõve lurjus, verine ja himur, julm reetur, ilge verepilastaja"? Hamlet räägib Claudiusest. 9. Milline on Hamleti kuulsa monoloogi ,,Olla või mitte olla" põhiidee? Olla (olemine) tähendab vastutustm südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa kannatusi ja piinu. Mitte olla-surm või südametunnistuse hülgamine, leppimine ülekohtu ja ebaõiglusega. Kõhklused on Hamleti olemus. Mõtestamata tegu teda ei rahulda. 10. Miks Hamlet hullu teeskleb? Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks,
mõrvarist vanaema Liviat. Ta oli ka abivalmis: näiteks aitas ta oma venda Germanicust sõjakäikudel oma pere rahadega. Taibukust jagus tal ka omajagu õigel ajal lömitades ja narri mängides pääses ta Tiberiuse ja Caligula valitsemisajal eluga. Ajaloolasena oli Claudius põhjalik ning Pollio kombel täpne. Uuendusi rakendas ta mõistlikkuse ja vajaduse alusel (tema loodud tähed tähestikus). Üleüldse Claudiusest oli Graves loonud ühe igati meeldiva tegelaskuju. Lugejal on mugav, kui rõhutatakse traditsioonilisi ja häid väärtusi. Paraku ei jäänud see nii ,,Juma, Claudiuse" lõpuni. Lausa kurb oli lugeda peategelase allaheitlikusest ning masendusest. Siinkohal meenus selgelt Sinuhe elutüdimus peale raskeid vintsutusi. Claudius äratas oma elu lõpul palju kaastunnet, kuid lugemise lõpetades jäi kriipima tunne, et tee, mis sa teed, võim sööb normaalse inimese hinge ikkagi ära. Samas ei
Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas. Määratakse karistusesks allilma ja teel sinna lendab üle Rooma ja rahvas tema matustel juubeldab. Äärmiselt õel. S looming eriti tragöödiad peetakse Shakespeare ja klassitsistliku mõjutajaks. S endale oli vastukaaluks miimidele ja atellaanidele klassikalise tragöödia nõudmised. Apuleius, ,,Kuldne eesel": isel tegelasi, kirj tegevustikku, mõtesta teose sõnum 2. sajandi anekamaid kirjanikke
Aluseks Sophoklese tragöödia "Kuningas Oidipus", peategelane Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare'i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: "Maailma
kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare’i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma
juudisoost filosoofe Philon. Lõpuks toimus Cligula vastu vandenõu ning ta hukati tema enda ihukaitsjate poolt. Järgmine keiser kes tuleb võimule on täielik vastand Caligulale, keiser Claudius. Claudius valitses 41-54pKr, ta paistis silma selle poolest, et tal ei olnud riigimehe omadusi, ta oli sita tervisega, ebakarismaatiline, kogeles oli nohik. Ta uuris vanu keeli, tegeles kirjanduse lugemisega jne, sõjaväekalduvusi tal ei olnud. Ka tema enda sugulased olid väga umbusklikud et kas Claudiusest valitsejat üldse võib saada. Sellel ajal oli määrav keisrite valitsejaks määramisel pretoriaanide üksus. See üksus paiknes Rooma linnas. Kuna eelkäijaks oli Caligula kes tapeti siis oli vaja uut keisrit ning Claudius kuulutati kõigile üllatusena keisriks. Rooma ajalukku on ta läinud positiivse valitsejana, ta säilitas sisepoliitilist stabiilsust, oli edukas välispoliitikas, tema ajal õnnestus Rooma riigiga liita mitmeid Põhja-Aafrika alasid. Tema ajal moodustati