2 Prantsuse keele ajalugu Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Romaani keeltest on veel suurimad rumeenia, itaalia, hispaania ja portugali. Prantsuse keel on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel. See on arenenud ladina keele murdest, mis sai neljandal sajandil Gallias üldkõneldavaks. Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina oli Põhja-Itaalias ja Gallia Transalpina tänapäeva Prantsusmaa territooriumil. Gallia Cisalpina alistasid roomlased teisel sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 5851 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas
mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus
Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid (Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased
04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11. Romaniseerimise põhilised etapid a) Itaalia (4.-1.saj eKr) „latiini sõjad“ Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega. 265.a võit etruskide üle. Liguuria ja Gallia cisalpina 1.saj eKr b) Vahemere lääneosa (alates 3.saj eKr) väga oluline strateegiline piirkond. Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga. Sõjad Kartaagoga: I Puunia sõda (264- 241), II Puunia sõda (218-201), III Puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146) Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120).
(Julius Caesar jaanuaris 49. a eKr kodusõja alguse puhul) Gaius Julius Caesar (100 44 eKr) Kui keegi ütleb, et ta ületas Rubiconi, mõtleb ta selle all seda, et pani toime midagi seesugust, millest taganemisteed enam pole. Kui näiteks meie 2017. aasta abiturient pidi juunis-juulis valima kolme ülikooli vahel ja lõpuks otsustas Tallinna Ülikooli kasuks, võis ta lausuda: ,,Lõpuks ma ületasin Rubiconi." Rubiconi jõgi oli I saj eKr piiriks Gallia Cisalpina ja Itaalia vahel ehk siis Rooma emamaa ja provintsi vahel. Senati kehtestatud seaduse kohaselt oli väepealikel keelatud sõjakäikudelt tagasi tulles armee eesotsas riigipiiri ületada. Väed tuli jätta laagrisse riigipiiri taha, alles siis võis väepealik väikese saatjaskonnaga emamaa pinnale astuda. 10. jaanuaril 49. aastal eKr ületas Julius Caesar oma armeega Rubiconi, mis tähendas kodusõja väljakuulutamist senatile, seega vabariiklikule korrale
Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis. GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev" Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar.
Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal. Tungisid põhja itaaliasse, vallutasid rooma linna ja põletasid maha, aga ei võtnud kapitooliumi. Roomlased kaalusid linna maha jätta, aga kapitoolium jäi puutumata ja otsustasid mitte lahkuda. Gallid tõrjuti tagasi põhja itaaliasse, pigem ise lahkusid. Pikaks ajaks jäid põhja itaaliasse, sp kutsuti seda alla Gallia Cisalpina- siinpool alpe. Jäävad mõneks sajandiks, hiljem sulanduvad roomlasega. 4. saj ekr on rooma kõige võimsam poliitiline moodustis itaalias. Toimus võitlus magna craecia. Kutsusid mandri kreekast appi epirose kuninga pyrrhose. Tarentumi linn. sõjategevus vaibus. 265 ekr oli kogu itaalia rooma võimu all. 3 puunia sõda. 264-146 ekr. Sõjad vaheaegadega. Hiljem on antud selline nimi. Sõjategevus oli hajutatud. Kui toimus itaalia territoorium, läks tavaline elu edasi
kasutasid seda sõna selles tähendus. Teisalt plebei suguvõsad siis on enamasti silmas peetud nobiliteedi juurde kuulunud suguvõsasid. Rooma valine laienemine. 5 saj oli Rooma jätkuvalt linnriik, mille mõjusfäär pöördus ainult Palatiumile. 500 oli Rooma väike riik, tugev. 4 saj algul toimus teatud tagasilöök 390 tungisid gallid , kes oldi selleks ajaks juba asunud Põhja-Itaalias, (Lombardiasse), nimetasid toda Galliaks. ( Gallia Cisalpina- gallia siinpool alte), seal oldi elanud nad paiksena , kesk-euroopast või pr sinna tunginud. 390 tungisid nad lõunasse ja lõid Allia lahingus rooma sõjaväe puruks. (neetud päev), vallutas siis rooma linna pärimuse järgi, peale Kapitooliumi künka.(haned päästsid Rooma.kraaksusid) Roomlased pidid maksma gallialastele suurt lunaraha. See lüüa saamine tugevalt nõrgestas ja kaitses ka rooma välis autoriteeti. Teatud pidur rooma järgnevale tugevnemisele
annaabi.ee 
