Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks
piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku
Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima
Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja. Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab Achilleuse rüü ja vanim prints Hector tapab ta , arvates, et ta on Achilleus. Hectori ja Andoromache hüvastijätt.
Trooja kuningal Priamosel ja kuninganna Hekabel oli palju vapraid poegi, kes juhtisid rünnakuid jne, eesotsas Hektoriga, kes oli vapraim kõigist, väljaarvatud kreeklaste parim sõjamees Achilleus. Ent mõlemad kangelased võitlesid kindla surma varjus. Üheksa aastat peeti sõda vahelduva õnnega. Siis puhkes tüli Achilleuse ja Agamemnoni vahel ning ajutiselt kaldus sõjaõnn Trooja poole. Tüli põhjuseks oli Apolloni preestri tütar Chryseis, kelle kreeklased olid vangi võtnud ja Agamemnonile andnud. Chryseisi isa tuli paluma, et tütar vabaks lastaks, kuid Agamemnon polnud nõus. Isa pöördus Apolloni juurde, kes teda kuulda võttis. Apollon saatis kreeklaste väed hukka: mehed jäid haigeks ning hukkusid. Viimaks kutsus Achilleus pealikud kokku nõu pidama. Ta arvas, et tuleb kas koju tagasi sõita või leida võimalus Apolloni lepitamiseks. Ennustustark Kalchas ütles, et
Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni poole ja too lasi kreeklaste hulgas lahti katku. Neiul lasti minna, et Apollonit lepitada, kuid siis võttis Agamemnon ära Briseise, Achilleuse silmarõõmu. Achilleus oli vihane ja ei tahtnud kreeklaste eest võidelda. Tema ema, Thetis, palus Zeusilt Troojalastele edu. Zeus ei tahtnud Hera vastu astuda, aga siiski täitis soovi.
Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach
kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma
" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!"
annaabi.ee 
