saj. `Nibbelungide laul' saksa eepos Klassikaline keskaeg *kangelaslaulud *rüütlikirjandus (kurtuaasne ) -trubaduuriluule (esimene Chretien "Lancelot" ilmalik luule pärast varakeskaega) Erasmus"Narruse kiitus" -rüütliromaan -kelmiromaan Daamikultus. Renessanss Itaalia Kirj
soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka senise kirjanduse anonüümsus, sest autorid on nimeliselt teada. Nende seas küündisid esile esimesed silmapaistvad kirjanikud Chretien de Troyes, Bernanrt de Ventadorn, Marie de France. Ka luuletajate-laulike ühiskondlik seisund paranes: nad polnud enam rändavad zonglöörid, vaid ülikute kodudes kutseliste laulikutena ametis olevad sõnakunstnikud. _____________________________________________________________________________ _ EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. Varasemad nn rahvaeeposed on
Koostasid kroonikaid. Kroonik Wace kasutas esimesena sõna "romaan". *Wace "Brutus" "Aleksandri romaan", "Teeba romaan", Trooja romaan" Bretooni tsükkel Kurtuaase lüürika sünnikoht Lõuna-Prantsusmaa. Romaan kujunes välja Põhja- Prantsusmaal. Bretooni tsükkel- Arturi romaanide või Ümarlaua romaanide tsükkel. Iga romaani süzee on lokaalne ja episoodiline: käsitleb ühte peategelast või koguni üht sündmust tema elus. Selline kompositsiooni arendas välja Chretien de Troyes (1130 -1191). *Geoffrey of Monmouth "Britannia kuningate ajalugu" Chretien de Troyes "Lancelot Vankrirüütel" Dante Alighieri (1265 -1321) Ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Kolm kuulsat Firenzelast: Dante, Petrarca, Boccaccio. Esimene neis Dante. Neil kõigil oma muusa- Dantel selleks Beatrice. Platooniline armastus. Platoni nimest. Hingeline, puhas, mittefüüsiline armastus. "Uus mahe stiil" Itaalia luule tekkeaeg oli hiline, sest veel 9
Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule,
Kasvab kuningas Marki õukonnas Armub viimase naisesse Isoldesse Mõlemad surevad kurvastusr teineteise pärast Nende haudadel kasvasid puud, mille oksad põimusid ühte. Tuntuimad tegelased: · Kuningas Arthur · Lantselot · sir Gallahad Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja ühtsust. Iseloomulikud sümbolid: · Püha Graal · Keldi rist · võlumõõk Excalibur Hiljem kirjutas need legendid üles Chretien de Troyes: 1. "Yvain ehk Lõvirüütel" 2. "Lantselot ehk Karurüütel" 3. "Percacel ehk Graali lugu" "Tristan (võib olla ka Tristram) ja Isolde lugu"' Vapper ja aulik kuningapoeg Tristan kasvab oma onu, kuninga Marki õukonnas. Intriigide ja võlujoogi mõju pärast Armub Isoldesse. Pärast suure hulga progleeme surevad mõlemad kurbusesse, kuna ei saa koos olla. Nende haudadest kasvavad välja puud, mis kasvavad ladvast kokku. Novell Novelli tüübistik:
5. TUNTUMAD KIRJANDUSE ESINDAJAD Keskaja kirjandus oli väga suures osas anonüümne, sest tol ajal jutustati lugusid ümber selle põhjal, mida keegi teine oli varem rääkinud ning ennast ei peetud autoriks, vaid lugude vahendajaks ning kuna keskajal oli kirik ja usk väga aktuaalne ja tähtis, siis peeti kõige loojaks Jumalat hoopiski. (Talvet, 1995 : 51-70) Autoritest saame hakata rääkima alles linna- ja kurtuaassekirjandusega. Truvääridest olid tuntud prantslane Chretien de Troyes ja sakslased Wolfram von Eschenbach ja Gottfried von Strassenburg ning naisautoritest Marie de France ja Margery Kempe. (Talvet, 1995 : 51-70) Linnakirjanduses on ka väga vähesed autorid meile teada, kuid mõned vähesed on ja need on: Guillaume de lorris ja Jean de Meung ning näitekirjanikud Christipher Marlowe ja Rutbeuf. (Talvet, 1995 : 51-70) 13 6. DANTE ALIGHIER
vasallikohus, või eirata seda armastuse Tristani kasuisaga, võlujook oli määratud tõttu Kauni Daami vastu ("Tristan ja kasuisale) platooniline armastus Isolde", "Kuningas Arthur") Tüüpiline oli, et neiu röövitakse Bretooni tsükkel Arthuri romaanide mereröövlite poolt, kui vaenlane linna tsükkel (Geoffrey, Chretien) vallutas Kuningas Arthuri isa oli Uther Pen- dragon, kes võttis naiseks Igraine'i. 9. Linnakirjandus - luule Uther tungis Igraine'i abikaasa surmatunnil nais magamistuppa, võtnud Haridus ilmaikumaks võlur Merlini abil tolle abikaasa kuju. Teater ärkab ellu Kokkuleppel võttis Merlin sündinud poisi Vagandid ehk goljaarid Prantsusmaal
Hiline proosa rüütlirom hullutas massipublikut. Hariduse levikuga tekkis see, sest kesklasski oli kirjaoskajad. Rüütlikirjanduse puhul oluline meelde jätta, et siit peale kirjandus identifitseerub 12. saj algusest on teada ka kõikide teoste autorid. Kirjandus muutubki kirjanduseks, enne oli rohkem ajaloo talletamise funktsioon. Rüütliromaanist alates oli kirjandus muutunud kunstiks. Seega alates 12. saj-st peale on kirjandus kunst!!! Chretien de Troyes Kirjutav naine Marie de France kirjutas rüütlinovelle. ,,Kuslapuu" tristani ja isolde lugu. Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel. Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks
annaabi.ee 
