kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal.
Kuigi Euroopas tuntakse sokolaadi viimased aastasajad, on sokolaadi ajalugu palju pikem... Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765
Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID: o Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust o Linnriiki juhtis preesterkuningas, võim oli pärandatav o Usund- maailma looja taevajumal, inimohvrid o Haridus- kättesaadav preesterkonnale o Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, hieroglüüfkiri, lubimört Päritolu: Yucatani ps, I at eKr ja püsisid kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub Religioosne päritolu: Maailma lõi jumal Hunab Ku Millega tegelesid
ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel šokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem. Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele.
Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528. aastal pöördus Hispaania konkistadoor Cortes Kesk-Ameerikast tagasi Euroopasse. Tema laevad olid koormatud peamiselt kakaoubadega ja sokolaadi valmistamise vahenditega. Hispaania kuningakoda võttis joogi vaimustusega vastu, kuigi üsna varsti muudeti selle retseptuuri suupärasemaks magusaine, vanilli, kaneeli ja munade lisamisega.
Asteegid hakkasid kakoubasid maksustama. Kakaoubade hind tõusis nii kõrgeks, et 100 uba sai vahetada näiteks kalkuni või orja vastu. Maiad leiutasid vürtsika, mõru, magusa joogi, mida valmistasid röstitud kakaoubadest, maisist ja paprikast ning lasid sellel käärima minna. Asteegid jõid seda jooki 50 korda päevas ja ütlesid , et kui seda jooki juua siis saab päev otsa olla ilma söömata. Maiuse nimeks pandi alguses xocolatl, mis hiljem muudeti chocolatl ning ameeriklased muutsid selle lõpuks chocolate-ks. http://www.aphrodite-chocolates.co.uk/history_chocolate.htm http://www.pierre.ee/site/?house=3 http://www.youtube.com/watch?v=vA1w1-PTJlY 2.2. Euroopa ajalugu Esimesed kakaooad saabusid Euroopasse viimaselt Ameerika reisilt saabunud Kolumbusega, kuid siis nendele erilist tähelepanu ei pööratud. Tähelepanu hakkasid need pälvima alles siis kui Euroopasse saabus maadeavastaja Hernando Cortés. Maadeavastaja
müümiseks. Kaubitsejatel oli eraldi jumalus Yacatecuhtli, kellele toodi Atzapotzalcos inimohvreid. "Töötajate" ehk macehualli põhiklassi liikmed elasid oma calpulli´des. Põhiliselt olid nad talupojad, kellele suguvõsa andis oma ühisvaldusest harimiseks maatüki. Talupojad kasvatasid maisi, agaavi (sellest kääritati kanget alkohoolset jooki pulque´t), uba, paprikat, tubakat, tomatit ja kakaod (viimasest valmistati jooki nimega chocolatl), koduloomadest koera ja kalkunit. Macehualli liikmed pidid osalema ka sõjaväeteenistuses. Seda tehti meeleldi, sest vapruse abil võis tõusta tecuhtlite seisusesse. Macehuallist madalamal oli vahekiht tlamatli´d, kel polnud maad ja kes töötasid sulastena. Orjad (tlatlacotin) olid põhiklassidest allpool. Neid oli 2 liiki. Asteeke tehti orjaks kas karistuseks kuriteo eest või müüs ta end orjaks vaesuse tõttu. Asteegist ori võis
Asteegid olid lühikest kasvu ja jässakad, pruuni naha ja laia näoga. Asukoht: Mehhiko kiltmaal ja selle pealinn oli Tenochtitlan. Tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, Riik ja selle juhtimine: linnriik oli ja seda juhtis pealik, Elanikud: ülikud ja lihtrahvas, Religioon: peaaegu 60 jumalat ja neile toodi inimohvreid, Kultuur: kool, oma kalender ja oma kiri, Varia: Mexica olevat olnud muistne valitseja Neil olid näiteks sellised sõnad nagu chocolatl ja tomatl Maiad Ühtne kultuur ja usk, ei olnud pealinna ega valitsejad linnriigid. Palju infot on saadud nende kujude abil. Maiad olid hästi õpetatud. Erakordselt tugevad astronoomias, ja aritmeetikas. Austati rituaale, ohverdamist, tähtis astronoomia ja kalender Tegevusalad: mais, oad, kakao, käsitöö, Riik ning selle juhtimine: linnriigid, mida juhtisid preestrid, Elanikud: preestrid, sõdalased,
kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohv jõudsid hiljem. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal
kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohv jõudsid hiljem. Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal
mittetervisliku ja kaloririkka toiduaine. Siiski - osates erinevatel sokolaadidel vahet teha, saab valida maiustamiseks ka tervisele kasuliku variandi. Kuigi Euroopas tuntakse sokolaadi viimased aastasajad, on sokolaadi ajalugu palju pikem. Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele.
annaabi.ee 
