et avaldada hirmu sissetungijatele · Käikude kõrgused pole ühtlased, muutuvad mitmemeetristest poolemeetristeni Vanim püramiid Sakkara (astmikpüramiid) Suurim püramiid Cheopsi püramiid (137m) Cheopsi püramiid koosneb 2mln korrapärasesest kivipangast ja igaühe kaal mitu tonni Hufu püramiid Hufu püramiidil on nõgusad küljed ja vari kaob suvisel pööripäeval Giza väljal asuvad veel Chepren ja ... ... Mykerino püramiid Suurt imestust avaldab Giza püramiidide lähedal asuv Sfinks
Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende
kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Teine kuulus püramiid Giza püramiididest on Chephreni püramiid. Chephreni püramiidi valmistas Cheopsi poeg Chepren. Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit, kuid praegu on see langenud 136,5 meetrini. See püramiid tundub olevat Giza püramiididest kõige
peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli valitsejatele väga oluline ning kuulus eduka valitsemise hulka. Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu
pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid
hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja 73 meetri pikkune suur skulptuur. Kuju näoosa maksimaalne laius on 4,2 sentimeetrit. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks, kuid selles ei saa ka päris kindel olla
pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid
POLÜTEISM-palju jumalaid tunnistav usund HIEROGLÜÜFID- (eriti vanaegiptuse) kiri, kus lihtsustatud joonistustega tähistatakse sõnu, silpe või kaashäälikuid. SARKOFAAG- inimese keha kujuga kirst, kuhu vaarao paigutati. MUUMIA- palsameeritud inimene SFINKS- lõbvi kehaga vaarao näoga kuju, kes valvab templit. KÕRGRELJEEF peaaegu ümarplastiline töötlus MADALRELJEEF üsna tasapinnaline töötlus Pildid Giza püramiidide väli: Cheops, Chepren, Mykerinos Sfinks Giza püramiidide väljal Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Linnujaht. Seinamaal fragment Nebumuni hauast Teebas Nofretete portreebüst Echnatoni portree Tutanhamoni kuldne surimask 5. VANAKREEKA KUNST religiooni mõju kunstile:Kunst oli religiooni teeninduses. Templeid ehitati jumalatele. Tempel oli kõige olulism ehitise tüüp Kreekas. usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias seetõttu ehitati templeid Ideaalid: sõjakangelane ja sportlane
6m;taäna 137,5m · Kaetud valge lubjakiviga.tänaseks hävinud · Täna olemas pääs hauakambrisse ja Suurde Galeriisse · Püramiidi juures kompleks · 3 väiksemat ning tempel SUUR PÜRAMIID · Suurim leid 1954 · Kuninglik laev · Vaarao ema haud · Vaaraod ennast ei ole leitud kuskilt · säilinud on väike kuju · Fakte · Mass 5,9 miljonit tonnni · Kiviplokkide eksimus o,5mm · Püramiidi matemaatiline eksimus 0,05% Chepren(Hafra)2558-2532 · Teise püramiidi ehitaja · Kompleksi kuulub ka Suur sfinks · Lisaks orutempel · Surnutempel · Ehitas veidi kürgemasse kohta · Püramiidil 2 sissepääsu · Midagi olulist leitud ei ole Hafra püramiid ja Sfinks · Kürgus 143,5m,täa 136,5 · Säilinud osa lubjakivi kattest · Suurim mõistatus on Suur sfinks · Üks vanemaid kujusi maailmas · Suurem osa olnud liiva all · 73,5 m pikk ja 20m kõrge
Dumuzi/Tammuz: viljakusjumal, eelneva armastatu. Surev-taassündiv jumal. Egiptus Varadünastiline ajajärk 31.-28.saj Narmer ja Menes: 32.saj varadünastilise riigi valitsejad, kes ühendasid Alam-ja Ülem- Egiptuse. Vana Riik 28/27.-22.saj Dzoser; 27.saj püstitas esimese püramiidi Sakkaras, mille arhitekt oli Imhotep, kes ka hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel
annaabi.ee 
