(protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO][H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1- )]. Legend: [CH3COOH] = Chape Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH
ekvivalentpunkt 12,5 ml NaOH lisamisel, sest seal on kõige suuremad tõusud. Vastavalt Skoog 2017 Appendix3 fosforhappe dissotsiatsioonikonstandid on 25oC juures järgmised: K1 =7,11·10-3 K2 = 6,32 ·10-8 K3 = 4,5·10-13 Valemid: 1) Ioonmeeter: pHalg ¿ 3,0 H +¿=10-3,0=0,001(vesinikioonide kontsentratsioon ) +¿ pH H , seega C ¿ ¿-log C ¿ H +¿ C¿ ¿ ¿2 , kus Ka1 =7,11·10-3 ¿ ¿ Chape =¿ ( 0,001 )2 C ( H 3 PO 4 )= -3 =0,14 ·10-3 7,11 ·10 C ( H 3 PO 4 )=0,14 ·10-3 M 2) pH-meeter: pHalg ¿ 2,96 H +¿=10-2,96=0,0011(vesinikioonide kontsentratsioon) +¿ pH H , seega C ¿ ¿-logC ¿ H +¿ C¿ ¿ ¿2 , kus Ka1 =7,11·10-3 ¿ ¿ Chape =¿ ( 0,0011 )2
(protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO] [H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1-)]. Legend: [CH3COOH] = Chape Cdiss = ch - ch = ch(1-); [H+] ja [CH3COO-] = c e. kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH
(alus) Kuna tugevate hapete puhul tekib igast happemolekulist üks vesinikioon, on 1 1 =- + K +4 K C 2 vesinikioonide molaarne konts. lahuses võrdne happe molaarse konts.-ga (Chape või Ch) C H+ 2K h 2 h h h C H+ = Chape ja aluste puhul hüdroksiidioonide kontsentratsiooni leidmiseks: Aluste korral on analoogselt hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne aluse molaarse 1 1
(a » 1). Ioonide kõrge kontsentratsioon tingib lahuste hea elektrijuhtivuse. Nende dissotsiatsiooni võib vaadelda pöördumatu protsessina: CuSO4 ® Cu2+ + SO42 (sool) HNO3 ® H+ + NO3 (hape) KOH ® K+ + OH (alus) · Kuna tugevate hapete puhul tekib igast happemolekulist üks vesinikioon, on vesinikioonide molaarne konts. lahuses võrdne või läheneb happe molaarse kontsentratsioonile (Chape või Ch) CH+ ß Chape 68. Dissotsiooniaste. Tugevad ja nõrgad happed ning alused. Tugevad elektrolüüdid kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' Nõrgad elektrolüüdid-need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. 69. Ostwaldi lahjendusseadus.
täpset kontsentratsiooni. Peame teadma siis mis happe või alusega tegemist on, tundmatuga ei saa, sest ei tea, mis koefitsenti K kasutada. Puhverlahus- lahus, mille pH muutub väga vähe kas tugevate hapete või aluste lisamisel. Dissotsatsioon on pöörduv protsess HAH++A- Mida nõrgem hape, seda vähem molekulaarsel kujul. Sool on metall+happejääkanioon MAM++A- On vesilahuses täielikult dissoteerunud, tekib metalli katioon ja happejäägi anioon [A-]=Csool [HA]=Chape [H+]=K2=[H+][A-]/[HA] K2 näitab kui palju lähteainet on saadud protsessi saaduseks. Mida paremale on nihkunud tasakaal, seda suurem on lähteaine kontsentratsioon. Mis juhtub kui lisada puhverlahusele tugevamat alust?: Toimub reaktsioon, kus hape saab kokku alusega, lahusesse lisandub täiendavalt happejääkanioon. Lahuse pH väheneb. Kui lisadahapet, reageerib happeanioonidega, tekib vähe dissodeeruv nõrk hape. pH suureneb. Puhvermahtuvus
On ka mitmekomponendilisi süsteeme. Etanaatpuhver: etaanhape + naatriumetanaat (CH3COOH + CH3COONa) Kuna happe Kd on jääv suurus, määrab puhverlahuses [H+] väärtuse happe ja soola kontsentratsioonide suhe. Lahuse lahjendamine ei muuda H+-ioonide kontsentratsiooni. pH väärtust määrav H+ tekib CH3COOH dissotsiatsioonil: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kd=[H+]·[CH3COO‾] → [H+]=Kd· [CH3COOH] = Kd·Chape [CH3COOH] [CH3COO‾] Csool Tasakaalulised kontsentratsioonid on ebamäärased, need tuleb asendada. CH3COONa on täielikult dissotsieerunud, seega on siit tulev [CH3COO‾] suurem kui happe dissotsiatsioonil tulev [CH3COO‾]. Seetõttu on etaanhappe dissotsiatsioonil tasakaal nihkunud oluliselt dissotsieerunud vormi poole — Le Chatelier’ printsiibi kohaselt tõrjub soola dissotsiatsioon happe dissotsiatsiooni tagasi.
aitab inndikaatori vaalikul. Stöhh
hiomeetriappunkt
määrataakse kas inddikaatoriga või
v potentsiiomeetriliseelt.
Eeldamme, et lahusee ruumala eii muutu ningg
kontsenntratsioon = aktiivsus
Vlahhus = Vhape = 50 ml chapee = 0,01 ct = 0,1
Kui titraanti ei ole liisatud arvuttakse = - log
Vhape ·chape Vt ·ct
pH H log
Kui 0
annaabi.ee 
