Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"carl ludvig engel" - 16 õppematerjali

Carl Ludvig Engel
2
doc

Carl Ludvig Engel

Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelis...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Johan Carl Ludvig Engel
2
rtf

Johan Carl Ludvig Engel

Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg ­ 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752­1833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 1814­1815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud sii...

Kultuur-Kunst → Kunst
7 allalaadimist
Finland 11 klass II pool
2
docx

Finland 11 klass II pool

Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli ...

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
Klassitsism
56
docx

Klassitsism

Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.............................................................................................................................. 4 Venemaa...................................................................................................................... 5 Pransusmaa.................................................................................................................. 8 Soome........................................................................................................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
Klassitsism arhitektuuris
4
doc

Klassitsism arhitektuuris

Klassitsism arhitektuuris Referaat Pantheon Pariisis Jaanuar 2008 Klassitsistlik arhitektuur Klassitsism on 18.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi jagatakse varaklassitsismiks e. Louis XVI stiil (1770-1800) ja kõrgklassitsismiks e. ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 1770­90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800­30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsis...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Klassitsism 11-kl
5
docx

Klassitsism 11. kl

Zizzle 11 klass 2012 Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsism on kunstistiil, mis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast-Egiptusest. Klassitsismi ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist
Vene aja esimene sajand
18
pptx

Vene aja esimene sajand

Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
3 allalaadimist
Põhjamaade kunst
7
doc

Põhjamaade kunst

Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli ­ lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium
24
docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist
Klassitsism - küsimused vastused
14
docx

Klassitsism - küsimused/vastused

Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul ­ anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
61 allalaadimist
Klassitsismi arhidektuur
5
doc

Klassitsismi arhidektuur

KLASSITSISM Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Klassitsism-romantism
3
doc

Klassitsism, romantism

Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassits...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
94 allalaadimist
Soome kultuur
13
doc

Soome kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp ­ x (ei ole teada, kust tuldi) ­ 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp ­ soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 ­ 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp ­ baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp ­ (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp ­ uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...

Kultuur-Kunst → Soome kultuur
51 allalaadimist
Soome Kultuur
13
doc

Soome Kultuur

1. soome asustamise etapid 1.etapp ­ x (ei ole teada, kust tuldi) ­ 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp ­ soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 ­ 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp ­ baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp ­ (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp ­ uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...

Keeled → Soome keel
23 allalaadimist
Rootsi kirjanduse ajalugu I osa
56
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu I osa

Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Soome maa ja ajalugu
19
doc

Soome maa ja ajalugu

Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...

Ajalugu → Ajalugu
165 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun