Koostaja: Pille-Riin Adamka Juhendaja: Mare Kurvits Mõisted Bürokraatia - prantsuse keelest bureau, mis tähendab kalevit või materjali ja kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti Juhtimisest üldiselt 1. Juhtimise tasanid: tasanid Tasemete järgi Tegevuse mahu kõrgem järgi keskmine erialajuhtimine madalam üldjuhtimine Juhtimisest üldiselt 2. Edu tagamaad: Isiklikud kogemused-ligikaudu poole oma teadmistest saab juht igapäevaseid...
Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad . Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele, rõhutades sellised erasektori jooni nagu tulemuspalk, tulemusjuhtimine, kvaliteet, omavastutus. Näiteks Thatcheri poliitikas: konkurentsi loomine riiklikku haridus ja tervishoiusüsteemi, ametite lahutamine ministeeriumidest, riigihangete korraldamine jms. Ka Eestis on selle reformiideoloogia mõju märgata. Teine reformide suund on iseloomul Blairi valitsusele UK's: keskne idee on tuua avalik haldus kodanikule lähemale ja...
Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. Avalik haldus ja bürokraatia Ükski riik ei saa hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Ametnikkond tegeleb avaliku haldusega ehk riigivõimu otsuste elluviimisega. Avaliku halduse põhijooneks on püsivus. Püsivam töökogemus tõstab ametnike proffesionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka arvukus. Bürokraatia loomuomased puudused bürokraatia patoloogiad . Ametnikkonna peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Teiseks ülesandeks on süsteemi stabiliseerida( kui vahekohtunik). Kolmandaks on ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Nüüdisaegses avalikus halduses on keelatud ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine. Kontroll ametnike võimu üle: 1. esindusdemokraatia põhimõte 2. vajadus tõsta valitsuse tõhusust 3. arvestada võimaliku korruptsiooniohuga...
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev...
Avalik haldus. Bürokraatia . Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik:...
Avalik haldus. Bürokraatia . Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik:...
II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...