On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud burbooni-, rummi- ja serrivaate. Soti viskid on tavaliselt aroomilt ja maitselt turbasuitsused, sest teravilja kuivatades puutub vili otseselt suitsuga kokku. Ameerika viski on Bourbon (burboon). Teraviljaks Bourbon-viskis on vähemalt 51 protsenti maisi ja 49 protsenti teisi teravilju. Rye viski sisaldab vähemalt 51 protsenti rukist või nisu. Corni viskis on vähemalt 80 protsenti maisi. Värvuselt on Ameerika viskid tumekuldsed. Aroomis ja maitses on rohkelt teravaid ja lõikavaid,
Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Kääritamisel saadavat segu, Inglise keeles wash, destilleeritakse. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 110 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Kasutusel on enamasti endised burbooni tammevaadid, kasutatakse ka roostevabast terasest anumaid ja teistest puuliikidest tehtud vaate. Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme. Omavahel segatakse nii eri meetodil valmistatud, nagu ka eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel ka mitme saare rumme. Peenemaid rumme segatakse mitu korda
Likööride aluseks on brändi, rumm, viski või neutraalne alkohol. Valmimisaeg parandab nende maitset. Grand Marnier kuulub likööride kõrgklassi, joogi sünniaeg on 1880. Grand Marnier aluseks on parim konjak (gordon jaune) ja (cordon rouge) Cordon Rouge tähendab punase paelaga apelsinilikööri. Veel toodetakse: 1. Cherry Marnierd 2. Cream Marnierd 3. Grand Marnierd Cuvee Speciale Dewars White Label Bells Johnnie Walker Red Label Bells Johnnie Walker Black Label Burbooni viski (Ameerikast) Dzinn · Valmistatakse teraviljast ja kadakamarjadest, sordid erinevad vürtside ja maitseomaduste poolest. Sake · Riisivein, dessertveini taoline Jaapani rahvusjook, mida juuakse nii soojalt kui külmalt. Tequila · Kaktuseviin, mida nauditakse sidruni ja soolaga. Sinine agaarist meenutab ananassi. Bitter · Valmistatakse veinitööstuse päradest, millele lisatakse rohuekstrakte, balanseeritakse ja
Ainult seekord ma arvasin, et suren. Ausõna. Oli uppumise tunne. Häda seisis selles, et ma ei saanud kuidagi hingata. Ja kui ma end lõpuks püsti sain, pidin minema vannituppa kõveras ja kätega kõhtu kinni hoides. Ma olen küll vist hull. Jumala eest. Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu oleks mul kuul soolikates. Maurice'i-vanamees oli mulle kuuli kõhtu kupatanud. Nüüd ma olin teel vannituppa, et võtta närvidele karastuseks tubli lonks vana burbooni viskit, mis aitaks mul tõeliselt tegevusse astuda. Kujutlesin, kuidas ma sellest neetud vannitoast väljun, juba riides, automaatpüstol taskus, kuid ise kergelt vaarudes. Siis ma lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides, vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati
Alkohol kombinatsioonis muude narkootiliste ainetega on sageduselt teine mõnuainetest tingitud meditsiiniliste kriiside põhjus. Narkootilistest ainetest võetakse koos alkoholiga kõige sagedamini rahusteid, mis aga võib surmavalt pärssida südame funktsioneerimist ja hingamist. ALKOHOOLSETE JOOKIDE TÜÜBID JA KOGUSED ÜHE UNTSI 100%SE ALKOHOLI KOHTA Tüüp Protsent Alkoholi kogus (untsides) Õlu 5 12 Vein 12 4 Burbooni viski 43 1,5 Shoti viski 50 1 Bakardi viski 75,5 1,5 Puskar 100 0,5 PEAMISED TERVISEPROBLEEMID KÕHT: eritab happeid, mis toovad kaasa ärrituse, gastriidi ja haavandid. Seedesüsteem võib kahjustuda, põhjustades alatoitumist ja verejooksu. MAKS: alkohol vähendab maksa võimet rasvu metaboliseerida. Rasva kuhjumine maksa blokeerib verevoolu teistesse maksarakkudesse ja need surevad. See toob kaasa hepatiidi ja tsirroosi
Nii ja naa jook! Garneeriks apelsini poollõik ja kokteilkirss. 6cl dzinni 3cl sidrunimahla 1 tl suhkrusiirupit soodavesi Et säilitada kihisevust, ei segata üle 3 sekundi. Vähendades soodavett same fizzi, ilma soodaveeta on sour! "Tom Collins" "Ivan Collins" Baasiks dzinn baasiks viin Collinsid on rikkalik perekond paljudel maadel oma Collinsid, baasalkohol erinev. Captain Collins kanada viski Colonel Collins burbooni viski *Jack Collins kalvados, õunabrändi, applejack (pm sama jook, nimetused seadustega kaitstud) *Jock või Sandy Collins soti viski *John Collins ameerika viski, hollandi dzinn Jose või pepito Collins tekiila *Ivan või Joe Collins vodka *Mike Collins Iiri viski *Pedro Collins hele või tume rumm *Pierre Collins brändi, konjak 3. cobbler frappe`na serveeritud sour`id. Klaas täidetakse jääkildudega, sour`i osad
suhkrusiirupi asemel on suhkur, siis seikimata see ei lahustu). Nii ja naa jook! Garneeriks apelsini poollõik ja kokteilkirss. Klassikaline retsept: 6cl dzinni 3cl sidrunimahla 1 tl suhkrusiirupit soodavesi Et säilitada kihisevust, ei segata üle 3 sekundi. Vähendades soodavett same fizzi, ilma soodaveeta on sour! Collinsid on rikkalik perekond paljudel maadel oma Collinsid, baasalkohol erinev. Tom Collins dzinn Ival Collins viin Captain Collins kanada viski Colonel Collins burbooni viski *Jack Collins kalvados, õunabrändi, applejack (pm sama jook, nimetused seadustega kaitstud) *Jock või Sandy Collins soti viski *John Collins ameerika viski, hollandi dzinn Jose või pepito Collins tekiila *Ivan või Joe Collins vodka *Mike Collins Iiri viski *Pedro Collins hele või tume rumm *Pierre Collins brändi, konjak 3. cobbler frappe`na serveeritud sour`id. Klaas täidetakse jääkildudega, sour`i osad valatakse otse
Samas on ka palju bluffi: ülivõrdelised kiidusõnad nagu parim, suurepärane, eriline, haruldane (Supremely Old, Rare, Extra Premium, Very Special) - naiivsele ostjale mõeldud osavad reklaamitrikid - annavad asjatundjale enamasti märku, et neist viskidest tuleb hoiduda. KAS LAHJENDADA VÕI MITTE? Viskit võib juua lahjendamata, ja enamasti nii tehaksegi. Paljud joovad aga viskit veega, soodaga, jääga. Ameerikas ei ole harvad juhtumid, kui burbooni või Kanada viskit serveeritakse kokakoola või pepsiga. Ise eelistan viskit juua kas ehedalt või siis vähese veega. Vee ja jää lisamisega ning sellega kaasnevatest ohtudest räägib tõenäoliselt keldi rahvapärimusest pärit õpetlik lugu. Selle järgi on igal viskil oma vaim, kellele ei tohi liiga teha, kui teda tahetakse paremini tundma õppida. Nimelt on nii, et kui viskile liiga palju vett lisada, võib vaim uppuda, kui aga seda kaua jääga klaasis hoida, võib vaim külma saada
Iiri linnaseviskit destilleeritakse alati kolm korda. Viski peab vähemalt kolm aastat tammepuust vaatides laagerduma. Seda müüakse tavaliselt 40- 43% kangusega. Kanada viski- Tavaliselt nimetatud rukkiviskiks (Mõnedel markidel on ka etiketil sõna rukis). Ometi kasutatakse siiski ka teisi viljaliike. Ameerika viski- USA-s valmistatakse kolme põhilist viski tüüpi: 1. Rukkiviski (peab sisaldama vähemalt 52% rukkist) 2. Bourbon( burbooni) viski Kentucyst (koosneb väikestest kogustest rukkist, nisust, odrast ja kindlasti maisist). 3. Sour Mash (hapu meski) Tennessee´st (valmistamistehnika kujutab endast eelmise destillatsioonijäägi kasutamist). Linnase ja teraviljaviski Linnaseviskit toodetakse pajadestillaatorites, protsessi abil, mis on peaaegu muutumatuks jäänud alates esimese soti viski valmistamisest
Teistkordsel ja pikemal destilleerimisel, mille käigus eraldatakse kõik ebasoovitavad jäägid, saadakse juba 5560% puhas värvitu tekiila. Et muuta joogi alkoholisisaldus optimaalseks, lisatakse sellele destilleeritud või demineraliseeritud vett. Olenevalt sellest, millist tekiilat valmistatakse, lastakse jooki villimise eel seista ja laagerduda. Kasutusel on nii uued söestatud tammevaadid kui vanad soti viski ning burbooni vaadid. Koostise järgi eristatakse kahesugust tekiilat: · mixto, milles võib olla kuni 49% roo- või muid suhkruid, kuid peab olema vähemalt 51% agaavisuhkrut · 100% agave, mis on tunduvalt eksklusiivsem ja võib sisaldada üksnes sinises agaavis sisalduvaid suhkruid; peale selle peab 100% agave tequila olema igal juhul villitud Mehhikos ning kandma pudelil lisaks NOM 4-kohalisele identifikatsiooninumbrile ka markeeringut Hecho en Mexico.
annaabi.ee 
