mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini
nagu ennustamine või asja arutus kohtuniku ees. Et aga lõppude lõpuks igale otsusele antakse püha tähendus, võib omakorda võitlustki mõista ennustamisena (Johan, Huizinga 2004:103- 104). Sõda võib olla ka kahevõitlus, kus lahingut asendav kahevõitlus on vaevalt eristatav õigustüli lahendavast kohtulikust kahevõitlusest. On teada, milline tähtis koht oli kohtulikul kahevõitlusel keskaja seadustes ja tavades. Tüliküsimus, kas teda tuleb koos Brunneri ja teistega mõista jumalakohtuna või koos Schröderi ja teistega tõestusvahendina muude hulgas, kaotab palju oma tähtsusest, kui vaadelda võitlust tema olemuslikul kujul, s.t. sakraalse agoonina, mis säärasena niihästi tõestab õigust kui näitab jumalate heatahtlikkust. Kuigi kohtulikku kahevõitlust peeti tihtilugu kuni kibeda lõpuni, kaldub ta algusest peale oma vormikülgi esiplaanile nihutama, rõhutades seega oma mängulisi jooni. Juba võimaluses
Aktiveerumisel lagunevad pepsinogeenid pepsiinideks (35 000 D), väikesteks pepsiinideks (~5000 D) ja inhibeerivaks valguks (2000...3000 D) = 42 000...43000. Pepsinogeenid 1...5 tuntud ja pepsinogeen 1 või pepsinogeen A nime all, toimeoptimum, nagu eelpool mainitud, pH 1,5...2,2. 9 Pepsinogeenid 6 ja 7 omavad optimaalset toimet pH 3...3,2 juures, tuntud ka kui pepsinogeen C või gastriksiin. Osa pepsinogeene võib pärineda ka duodenumi Brunneri näärmetest, suurem osa aga antrumi piirkonnast, veidi ka funduses. Pepsinogeen B all mõeldakse pepsinogeene, mis kuuluvad pH optimumi poolest 6 ja 7 hulka, aga pärinevad peensoolest. Mao lipaasid ei vaja sapi olemasolu, selleks et rasvu emulgeerida. Toimib piimarasvadele maos, seetõttu on tema tähtsus lapseeas suurem, kui sappi veel ei produtseerita; sapi aktiivsus tekib esimeste aastate vältel.
3.8. Seedimine Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine, säilitamine, rasvade (lipaas) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8- 2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust. Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi. 3.8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud,
kõrvaldatakse emakast. 9. Duodeenumi limaskesta ehitus Duodeenumi limaskest moodustab tsirkulaarkude (plicae circulares). Limaskestal on hulgaliselt pikki soolehatte ja suhteliselt lühikesi soolekrüpte. Krüptide põhjas paiknevad Panethi rakud (cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine.
- alumise ja üleneva osa taga on aort ja vena cava inferior Külomikronid suhteliselt suured rasvatilgakesed TÜHI- JA NIUDESOOL Soolenäärmed glandulae intestinales - Tühisool jejenum 2/5 Duodeen - Niudesool ileum 3/5 - Brunneri näärmed pikad tubuloalveolaarsed mukoosnäärmed - Üleminek toimub erilise piirita - Sekreet neutraliseerib toitkördi happelist reaktsiooni - Olemas kinnisti mesenterium - Panethi rakud - Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool
seedeprotsesse nii närviühenduste kui ka hormoonide produtseerimise kaudu. - bulbuse sisaldis on on sellesse tuleva maonõre tõttu küllalt happeline, mis võib olla kaksteistsõrmikuhaavandi põhjuseks duodenumi ülaosas 15 Duodenumi ülaosa kaitseb happelise toitkördi eest Brunneri näärmete eritatav lima. - duodenumi alaosa on kõhunäärme- ja sapinõre toimel neutraalne, seal haavandeid ei esine. 2) tühisoolJEJUNUM ● u 2m ● paikneb vasakul ülal mesogastriumis ● kääruderikas, paksema seinaga kui niudesool ● erinevalt duodeenumist, on varustatud kinnistiga ● rohkesti ringkurde - intensiivse imendumise tunnus! Jejunumi Funktsioon:rikkaliku verevarustusega, siin toimub intensiivne toitainete (aminohapete)
Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik viimase perioodi jooksul saavutab. Euroopakesksest kirikust saab ülemaailmne suurus. Otto Brunneri jaotus: - Arhailine ajastu: …-12. saj - Vana-Euroopa ajastu: 12.-19. sajandi algus (lähtub sots.ajaloost, milline oli Euroopa ühiskondade sotsiaalne korraldus). - Industriaalne ajastu Carl Andresen: - Esimene periood: u aasta 700. - Teine periood: 700-1300, kiriku kasvamine germaanlikus ruumis, teiselt poolt pöörab tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas). - Kolmas periood: 1300-1648 (Vestfaali rahuga)
annaabi.ee 
