isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele. DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle. Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või võimalusel seda ka eemaldada.
valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni kiirenemist. Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi. Kroonilise bronhiidi puhul võib lisaks eelnevale vajalikuks osutuda ka röga uurimine bakterite suhtes, bronhoskoopia - bronhide sisevaatlus spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate
Nende uuringute põhjal saab kindlaks määrata vähi tüübi ning vajaliku ravi. Patsiendlie tehakse arstlik läbivaatus, et teavet saada haige tervisliku seisundi kohta, kuulatakse kopse, mis annavad 4 märku ebatavalisest hingamisest. Tehakse kopsuröntgen, mis on vähi kahtluse korral kõige tähtsam. Tõsistema kahtluste korral tehakse bronhoskoopia ehk kopsutorude vaatlus- elastne toru viikase kurgu kaudu kopsu. Kasvaja avastamisel võidakse võtta proovitükk kasvajast ehk biopsia. Peale selle võidakse teha ka kopuuteruuring, mis näitab selgelt kasvaja paiknemist ja suurust ning selle abil tehakse kindlaks võimalik laialikandumine. Siirete esinemise kahtluse korral kasutatakse ka magnetuuringut. Ravi Kopsuvähi ravi sõltub kopsuvähi liigist, staadiumist, ehitusest, kaasuvatest haigustes ja haige üldseisundist
Kõikidel peale kergete juhtude tuleks hingetoru intubeerida, et hõlbustada aspiraadi ja tahkete osade eemaldamist imemisega enne ülerõhuventilatsiooni kasutamist. Kuid ventilatsioon ei tohi viibida, kui on tekkimas märkimisväärne hüpokseemia. Bronhodilataatorravi võib olla vajalik, sissehingatava hapniku kontsentratsiooni võib suurendada ja PEEPi (või CPAPi) võib kasutada, kui ilmneb hüpokseemia. Operatsioon tuleb edasi lükata või sellest loobuda nii kiiresti kui võimalik. Bronhoskoopia võimaldab tahkete osakeste eemaldamist ja rindkere röntgenit- (Antibiootikumravi) ning arteriaalse vererõhu mõõtmine aitab hinnata vigastuste raskust. Patsient tuleb üle viia intensiivraviosakonda täiendavaks järelvalveks ja hingamisteede raviks (vt lisa 2). (Aitkenhead jt 2013). KASUATUD KIRJANDUS Aitkenhead, A. R.; Rowbotham, D. J.; Smith, G. (2003). Textbook of anaesthesia. Churchill Livingstone. 515-516. Härma, E
Enne kuulatlemist patsient köhatab, et suurtes hingamisteedes ei oleks lima Väljahingamiskahin on vaiksem ja lühiajalisem kui sissehingamiskahin Hingamiskahinat muudavad haigused: Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid Röntgenülesvõtted kahes suunas (kopsud tumedad, põletikukolle või vedelik hele) CT Bronhoskoopia jt Kopsuhaigustele iseloomulikud sümptomid. Üldised sümptomid: Isutus Palavik Öine higistamine Muutused verepildis Spetsiifilised sümptomid: 4 Köha rögaerituseta e mitteproduktiivne köha Köha rögaeritusega e produktiivne köha Düspnoe e hingeldus Valu rindkeres
g hingamiskahin. lihased väljahingamisfaasis; viled. mikroobid, võib u Vere kliiniline Rö väätjas Röntgen. CT. Veri leiduda d analüüs võrgustik elektrolüüdid, CO2. pneumokokke. patoloogilise Bronhoskoopia PEF-meetria, Rö - varjutuskolded muutuseta või hüpereemiline, spirograafia. EKG vähene SR, hüpertroofiline mõõdukas limaskest, rohke leukotsütoos lima Veri ägenemisel SR kiirenemine ja mõõdukas
Veriröga võib sisaldada heledat verd, hüübeid, tumedat nn vana verd või limase röga sees verekiude. Röga hulk võib vahelduda üksikutest rögastamistest mitme detsiliitrini ööpäevas. Veriköhaga võivad kaasneda hingamisraskused ja valu. Uuringud · Temperatuur · RR · Pulss · SpO2/Astrup · Naha värvus · Rindkereröntgen · Auskultatsioon · Kopsu perfusiooni uuring · APTT · TT-SPA · Hb, Hkt, Lk, Er · Vajadusel bronhoskoopia · TT · Rögaproovid vastavalt ettekirjutusele · Tuumorirakud Põetus · Patsient aidatakse poolistuvasse asendisse · Vajaduse korral manustatakse valuvaigistit · Manustatakse hapnikku · Alustatakse verejooksu peatavat ravi Tugeva veriköha korral (veriröga hulk >500ml/ööpäevas): · Asetatakse patsient külili, verejooksu pool allapoole, kui see on teada · Manustatakse hapnikku · Vajadusel patsient intubeeritakse Ulatuslik verejooks:
kaitsevahendidest, käte hügieenist. · Koristamine - Igapäevane koristamine viimasena, kasutatakse kaitseriietust - Tavalised puhastusvahendid, ühekordsed tolmulapid. - Kõik pinnad puhastada sooja vee ja des.ainega desinfitseerida. PIISKNAKKUS Nakkus levib õhu kaudu suurte piiskadega aerosooli kujul. Tekivad nakkusallika köhimisel, aevastamisel, rääkimisel ja teatud protseduuridega (aspireerimine, bronhoskoopia). · patsiendi paigutamine soovitav eraldi palat, uks võib lahti olla · käte pesemine · kindad · suu-ninamask vajalik lähikontakti puhul (alla 1 m). Eemaldada enne palatist lahkumist ja kohe käte antiseptika. · Patsiendi vedu võimalusel kõik protseduurid palatis. Patsienti transportides vajalik talle suu-ninamask. · Külastamine külastaja teavitab õde ja õde selgitab külastajale külastamise nõudeid.
(Altraja jt 2010). Sõltumata vähi vormist on üldjuhul sümptomid sarnased. Varajases staadiumis puuduvad kasvaja sümptomid. Tavalisteks sümptomiteks on alguses kuiv, hiljem märk köha, rögaeritus, subfebriilne temperatuur, valud rindkeres, hääle muutused, väsimus, nõrkus, isutus (Labotkin 2002). Diagnoosimisel kasutatakse röntgenuuringut, röga ja pleuravedeliku tütoloogilist uuringut ning vajadusel kompuutertomograafiat. Kasvaja leviku hindamiseks saab teha bronhoskoopia (Labotkin 2002). Ainuke ravivõimalus on kasvaja ning tema levikuteede eemaldamine kirurgiliselt. Radioteraapia annab tulemusi vaid 10% juhtudest ning kemoteraapia iseseisva meetodina aitab vaid elukvaliteeti parandada (Labotkin 2002). 21 9. EPIKRIIS Patsient saabus torakaalkirurgia osakonda 19.04.2015 ning lahkus osakonnast 09.05.2015. Patsiendi õendusprobleemideks osakonnas viibimise ajal oli operatsioonihaavast tingitud valu.
organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude 9 omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat. Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi spetsiifiline ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi
ENDOSKOOPIA – torujate ja õõneselundite uurimine optilise seadmega varustatud instrumendi abil, saab vaadelda õõneselundite sisepinda ja selle muutusi. Endoskoobis on valgustussüsteem. GASTRODUODENOSKOOPIA – uuritakse magu ja 12sõrmiksoolt, KOLOSKOOPIA – jämesoole limaskesta ja valendiku uurimine koloskoobi abil, koloskoobi pikkus on kuni 1,6 m, REKTOSKOOPIA – pärasoole ja sigmakäärsoole uurimine rektoskoobiga kuni 30 cm ulatuses. BRONHOSKOOPIA; TSÜSTOSKOOPIA jne. Endoskoopia seondub BIOPSIA võtmise võimalusega. SONOGRAAFIA ehk ULTRAHELIUURING – ultraheliuuring on mitteinvasiivne meetod, kus kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid, mis peegelduvad elundilt tagasi. Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril. Ülakõhu ultraheliuuringut kasutatakse põhiliselt sapikivide, kõhunäärme, maksahaiguste ja neeruhaiguste diagnostikas. Kr. bronhiit: määratlus ja peamised sümptomid.
annaabi.ee 
