NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju.
- paremal 3 ja vasakul 2 sagarat - paremal üla- ja kesksagara bronhid eraldi tüvedena, aga vasakul ühise tüvena Lõhed: - põikilõhe – fissura obliqua algab taga III rinnalüli processus spinosuse kõrguselt alla ette VI roide luu- ja kõhreosa piirini - lisalõhe – fissura horizontalis paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks)
paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole
Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja. Peabronhid bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. Kopsu pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister- 2 sagarat
ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp
Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta.
silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid. BALT – mandlid ja bronhidega seotud lümfoidorganid. Samas on kõige sagedasem viiruse sisenemiskohaks. Viirus kasutab retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste
Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv. Alaosaga toetuvad kopsud vahelihasele ning nende ülaosa ulatub rangluudest veidi kõrgemale. Kops on koonusekujuline käskijas rikkaliku verevarustusega elund. Ülemist kitsenevat osa nimetatakse tipuks, alumist laiemat põhimikuks. Parem kops koosneb kolmest, vasak kahest sagarast. Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik
-6. kaelalüli kõrgusel Kõri kõhred Suurim kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas kõripealisekõhr(epiglottis), allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltest heli 11. Hingetoru lad. k. TRACHEA Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM Ehitus Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Funktsioon Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja 12. Peabronhid lad. k. BRONCHI PRINCIPALES Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu Ehitus 2 parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni
- mediaalpinna keskosas - radix pulmonis kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: fissura obliqua'st IV roide kõrgusel rinnakuni peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid VERESOONED - Vasak kops: Pulmonaalringe ees ülal: pulmonaalarter -Arterid jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses - Recessus costomediastinalis sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees KESKSEINAND MEDIASTINUM - Veenid perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - Alveolaarkapillaaristik - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned +
annaabi.ee 
