tugevam on tuul Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas · Tuul puhub ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda · ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti iikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva Maapind soojeneb ja jahtub Merebriis vaibub umbes kella 21-ks kiiremini Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 Meri soojeneb ja jahtub m/s aeglasemalt Merebriis ulatub · Briisi tekkeks soodsaimad merel 10-15 km rannikust tingimused kevade lõpus ja suve sisemaal 15-20 km rannikust alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad Maabriis
aastaaegadel.Kuidasmõjutavad mussoonid inimeste elu?Kui pool aastat sajab, siis on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe. Veel mõjutab Eesti kliimat Assoori maksimum:kõrgrõhkkond- Antitsüklon.Talv: kuiv,sademeid vähem, temp madalam. suvel soojem,sademeid eriti pole.
tugevamad olla Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas Tuul puhub... ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti liikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon · Briisi tekke põhjuseks Maapind soojeneb ja jahtub kiiremini Meri soojeneb ja jahtub aeglasemalt · Briisi tekkeks soodsaimad tingimused kevade lõpus ja suve alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad · Briisi tekke mehhanism maapinna kohal soojenenud õhk tõuseb 0,5-2 km kõrgusele ? Merebriis hakkab tekkima paar tundi tasakaaluks voolab selle asemele merelt külmem õhk enne keskpäeva
kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades Mis on briis- briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis-esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperinevused on öösel väiksemad kui päeval. Mäe- ja orubriis- päikesekiires soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma(orubriis). öösel jahutuvad mäetipud kiiremini ja külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse-tekib mäebriis. Maavärinate teke ja nende seotus laamade liikumisega- Maavärin on koondunud laamade põrkumis kohale
veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Merebriis on tugevaim pärastlõunal, mil maa ja mere temperatuurierinevus on kõige suurem. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuurierinevused on öösel väiksemad kui päeval. 9
paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuule. Briisid - maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse.
määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Parasvöötme läänetuuled kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada
kõrgrõhkkond. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. · Talvemussoon Talveperioodil on asi vastupidine. Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Mussoone liigitatakse ka sõltumata nende suunast troopilisteks (Lõuna-Aasia) ja parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa). TROMB EHK TORNAADO on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille
kohale; veepinna lähedane õhukiht liigub veekogult rannaalale ja asendab sealt tõusnud õhku; veepiir nihkub maismaa poole . Maabriis ( tuul rannalt merele ) , öösel on veepind soojem maismaast , vastavalt kujuneb vastupidine õhu liikumine , veepiir eemaldub maismaast. Briisid on aeglased 1-2m/s ja paar km laiad . Vertikaalselt 100-200m kõrgusel , mis on liiga väike kondensatsiooni tekkimiseks. Kui maismaal on mingid tugevamad tuuled möllamas siis need võivad briisi nö ära puhuda. Orutuuled Päike soojendab üht mäekülge , millelt soe õhk tõuseb kõrgemale . Teisel küljel olev jahe õhk valgub oru servast sinna kust soe õhk ära liikus ja tekib selline tuul.3-4m/s ja kuni 1km. Õhtused-öised mäetuuled (mäest alla puhuvad tuuled) Mäe tipus jahtub õhk kiiremini ja valgub alla . Kui teemist on oruga , siis tekivad tõusvad õhuvoolud oru keskel kus on soojem ja võib tekkida õhtune pilv oru keskele.