minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal tutvus ta kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II. Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Ehitised San Pierto in Vaticano Santa Maria della Pace Ehitised
aastal Rooma Püha Peetri peakiriku. Lagunenud kujul säilis vana pühakoda paavst Julius II valitsusajani. Julius II otsustas kiriku taastada. 1100 aasta vanuse Rooma Peetri basiilika ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626. Uuele kirikule asetati nurgakivi 1506. aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise. Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli. Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi. Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis. Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon. Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu
kohal poeg cupito, venuse sünd- merevahust sündinud aphrodite. Neis on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Skulptuur- donatello-saavutas täiuslikkuse inimese kujutamisel, iluideaal on vaimne e. tark inimene. Kõige enam kujutatu on taavet-noor karjus, kes võitis koljati oma nupukuse tõttu. Teine donatello kuulus töö ratsamonument gattamelata ratsamonument. Renessanssiaegset skulptuuri hakatakse esitlema alusel ehk pjedestaalil. Bramantet huvitas eelkõige kuppelehitiste porjekteerimine. Sai au ehitada peetri kirik, pidi saama maailma ristiusu pühaskoda, tema surma tõttu jäid ehitustööd pooeli, edasi tegi michelangelo, ka tema ei jõudnud kuplit lõpetada. Bramante projektid paistavad silma selguse ja harmooniaga. Sel ajal elas kolm eriti silmapaitvat kunstnikku: Leonardo da Vinci oli väga mitmekülgne inimene, ta oli Milano hertsogi õukonnas
Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria
monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. ● 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike kahekorruseline kabel antiikse ümartempli laadis; alumist korrust kaunistab dooria
Tööde juhatamine usaldati Rooma peaarhitektile Donato Bramantele (1444-1514), keda peetaksegi kõrgrenessansi arhitektuuri rajajaks, kõrvutades tema loomingu tähtsust 16.sajandile Brunelleschi omaga eelmisel sajandil. Bramante oli alustanud maalikunstnikuna, ehitanud pisut Vatikanis ning näidanud üles ka oma erilist kiindumust renessansiaja ruumivormi ideaali tsentraalkuppelehitistesse. (Muide, siin oletatakse ka Leonardo da Vinci mõju, kellega kokku puutumine ilmselt õhutaski Bramantet 66 kuppelehitistega tegelema.. Leonardo da Vinci ise pidas ennast eeskätt arhitektiks, tegeles palju ka arhitektuuriteooriaga. Temast säilinud arhitektuursete eeskiiside seas on palju kuppelehitiste tüüpe.) . Bramante looming paistab silma selguse, harmoonia ning tervikliku ruumimõju poolest, mis selgesti nähtub tema poolt ehitatud Tempietto`s (1502) San Pietro in Montorio kloostri õuel
kaudu... ning looma geomeetrilisi kujundusi; · viinapuupergolad peaksid samuti aias olema, marmorsammastiku toel; Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 43 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a · purskkaevud ümbritsetud lillepottidest. Bramantet peetakse esimese tõelise renessanssaia loojaks, tema on 1503. a kujundanud aiad, mis ühendasid Vatikani paleed ja künkal asuvat Belvedere lossi. Vignola oli arhitekt ja arhitektuuriteoreetik, ta on olnud Rooma Peetri kiriku arhitekt, kuulsamad teosed: Orti Farnesina (Farnese suguvõsa aiad) Rooma Palatinuse nõlval, Villa Lante, tema loodud olid keerukad veeketid, purskkaevud, veejoad jne. Itaalia kõrgrenessansi arhitekt Andrea Palladio (16. saj) aga jõudis kõige kõrgemale - selles
annaabi.ee 
