Mahleri 2, 3, 8 sümfooniad oolid kirjutatud solistidele ja koorile - oluline see, et tõi palju vokaali teostesse sisse. Kasutas filosoofilisi ideid: Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf. 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kirjutas erinevaid teoseid samal ajal ja siis kasutas neis samasuguseid teemasid ja samu viisijuppe 5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Beethoveniga: Mõlemad kirjutasid väga SUURI teoseid ning üle 9 ei kirjutanud. (Mahler ei nimetanud oma 9ndat sümfooniat sümfooniaks sest kartis ning Beethoven suri 10ndat sümfooniat kirjutades) Mõlemad kasutasid 9ndas sümfoonias vokaali. Brahmsiga: Mõlemate teosed kammerlikud. Sarnased just ülesehituselt ja vormilt. (Nt 4 sümfoonia) 6. Mille poolest on kantaat-sümfoonial „Laul maast“ Mahleri loomingus eriline koht?
kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid
orkestri. 14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid
aasta septembris Leipzigi ligidal. Aasta hiljem sündis esimene Schumannide kaheksast lapsest. Clara Schumann jätkas kontsertreise. 1844. aastal sõitis ta koos mehega esmakordselt Venemaale. Siis elati viis aastat Dresdenis, hiljem koliti Düsseldorfi, kus Robert Schumann asus tööle linna muusikadirektorina. 1950-ndate aastate algul ilmnesid Robert Schumannil esimesed närvihaiguse nähud. Sellel raskel ajajärgul ja pärast Roberi surma sai Clara Schumannile tähtsaks sõprus Johannes Brahmsiga. Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus. JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed
ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Beethooveni momentaalsus, 9 sümfoonia orkester ja koor, Bhrams muusikas kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia. Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu. Beethoveni üheksandast sümfooniast tuli idee kasutada soliste ja koori sümfoonias. Beethovenilt, Lisztilt, aga ka teisest muusikakultuurist pärit Berliozilt võttis Mahler eeskuju, lisades teostele programmi ning loobudes sümfooniate
,,Võluflööti" pole ükski saksa muusik küündinud koomilise ooperi alal selliste kõrgusteni nagu on saavutanud Strauss". Peale ,,Mustlasparuni" jõudis Strauss küll veel kirjutada kaks operetti-1895 Waldmeister ja 1897 ,,Arukuse jumalanna"-, mis aga paraku tema kuulsusepärjale enam loorbereid ei lisandu. Johann Strauss suri 3.juunil 1899 kahepoolsesse kopsupõletikku. 7 Valik pilte Strauss koos Johannes Brahmsiga Strauss Jr Strauss koos abikaasa Adelega Johannes Strauss II 8 Kasutatud kirjandus ,,21 maailmakuulsat heliloojat" (lk 152-163) 9
sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini klassikutel, näiteks "tormi ja tungi" aeg Haydnil ja Mozartil. Mõiste "romantism" tõusis tänapäevases tähenduses "tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kirjanikest vennad Schlegelid avaldasid 1800. a. Saksamaal luulekogu "Romantilised luuletused". Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast. 8
annaabi.ee 
