rohkem kui 100 miljonit keelt. Hinduism on oma järgijate arvu poolest kolmas religioon maailma (950 miljonit järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, ent puudub asutaja, pole ühtset usutunnistust ega ühtset autoriteedi allikat. Hinduismi sümbolid: 1) Aum või ka om, mida kasutatakse mantrana sügavas meditatsioonis , tähed sümboliseerivad brahmanit (jumal absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik. 2) Lootose õis on sealses templiarhitektuuris ja kunstis palju kasutatud loomise, ilu, tervise, pika elu, puhtuse sümbol. 3) Svastika on õnnetoov heaolu sümbol, mille neli suunda sümboliseerivad kosmost ja päikest. Kuigi hindud teenivad erinevaid jumalaid on nad kõik ühe ülima jumala ehk brahmani erinevad tahud. Jumalal on
Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Visnu - on hinduismi kõige tähtsamatest ja kõige enam kummardatud jumalatest. Koos Siva ja Brahmaga moodustab ta suurte jumalate kolmiku ehk Trimrti. Visnu kui maailma hoidja (ja hiljem maailma looja!) on majesteetlik, ent mõnikord ka kohutav. Brahmanit hinduismi (täpsemalt, brahmanismi) jumal-absoluuti ehk ülimat reaalsust kujutatakse mõnikord Visnuna Brahmaan - on hinduismis preester või preestri õpilane; kuulub kõrgeimassevarnasse. Veedad - tähistab ajaloo vanimat kirjandust Põhja-Indias. Tähistab kirjandust mis pani aluse vanimale "filosoofiale" -Upanisad. hiljem tekkib mõtteteaduse koolkond nimega vedanta. Puudza - India religioonides austusavaldus või ohverdus *jumalatele või teistele kõrgematele olenditele
1.5. Peamised uskumused Hinduism on suurtest maailma usunditest kõige mitmekesisem ja teda võib tõlgendada mitmel moel. Tulemuseks on kompleksne religioon oma tuhandete jumalatega, milles ei ole ühtseid jumalateenistuse tavasid. Siiski on mõningad põhitõed, mida kõik usklikud järgivad. Hinduism keskendub kolmele põhimõistele: absoluut, sansaara ja moksa. Hindud usuvad kõikehõlmavasse absoluutsesse reaalsusse brahmanisse. Kuna ta on absoluutne, pole brahmanit võimalik kirjeldada ja temast räägitakse sageli negatsiooni vormis ta pole ei mees ega naine, ta ei avaldu mingis konkreetses vormis ja ta pole surelik. Loodu, mis on samuti lõpmatu, on osa brahmanist ja inimkond loodu osana kannab samuti endas brahmanit, on hing, aatman. See hinge side lõpmatusega, aatmani ja brahmani seos on näiteks ääretu ja konkreetse jumaliku ja inimliku ühendusest hinduismis. Paljude jaoks ongi see peamine selles religioonis.
hindud, et on üks jumal Brahma. Brahma on kõige looja. Ühes upanisaadis on öeldud: ''Brahma on elu. Brahma on rõõm. Brahma on tühjus... Rõõm on tõesti sama mis tühjus. Tühjus on tõesti sama, mis rõõm.'' Siin mõeldakse tühjuse all mitte kõledat mitteolemist vaid tühjust, millel on piiritu loomingu-potentsiaal. Brahma on ülim reaalsus. See reaalsus on ühendav üldmõiste, misa annab hinduismile põhiliselt monistliku iseloomu. Brahmanit on mõistetud ka kui ''kõige hinge''. Hindu mütoloogia põhiline korduv teema on maailma loomine ennastohverdava Jumala poolt. See tähendab, Jumal toob ennast ohvriks, muutudes ise maailmaks, mis lõpuks muutub jälle Jumalaks. Seda jumalikku loovat aktiivsust nimetatakse lila'ks. Lila müüdil on tugev maagiline hõng. Brahma on suur maag, kes muudab end maailmaks ja sooritab oma vägitöö ''maagilise loova jõuga''. Viimast kutsuti maya'ks, kuid see sõna on aegade jooksul muutnud
Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitlus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö, kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduismi õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal in Brahma ehk svara (issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalat ei tunnista. Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias
4. Kirpan - väike mõõk või pistoda (võitlus rõhumise vastu) 5. Kattšha - põlvpüksid (valmidus ratsutada lahingusse) Traditsiooniline meessikhi välistunnused on eriline turban, pikad juuksed ja habe, mida küll tänapäeval alati ei järgita. Sikhid on ühiskondlikult aktiivsed ja India ühiskonnas mõjukad. Mõisted: polüteistlik- on palju jumalusi Monistlik- on õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes.(Nt. tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu`;hinduism;) Panteistlik- on kõikjumalus, jumalat loodusega samastav õpetus Monoteistlik- on üks ja ainus Jumal Askees (kreeka k. Harjutus; treening) e. asketism- on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis. Messias- Lunastusreligioonides tulevikus oodatav taevast tulev päästja, jumalariigi tooja maa peale. (päästja, lunastaja, vabastaja) Rituaal- m ingi usu- v
teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis maailm hävib ja saabub Brahma öö (mitteolemine), kuni koidab taas uus Brahma päev ja nii senikaua, kuni kestab aeg ja olemine. Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias
täiesti võõrad. Läänes on inimesed harjunud nägema elu kui ajaloosündmuste kronoloogilist jada. Hindude meelest on elu kui isekorduv tsükkel, milles inimajalool pole suuremat tähtsust. Hinduism räägib ühest Jumalast . . . Hindu panteoni eri jumalad ja jumalannad on vaid ühe ülima Jumala jõudude ja funktsioonide ilmingud, mis avalduvad maailmas. Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne. Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske. Hindu eesmärk on vabaneda karma seadusest, olla vaba pidevatest ümbersündidest.
ei aita positiivne karma.) Ahimsa vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole) Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid. Samsara hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole sama. Karma (sõnast karman) igal teol on tagajärg aatmani ümber koguneb pos ja neg n-ö aura. Algselt nim brahmanismiks hinduismi. Bhakti liikumine ( pühendumine) Triaad: Visnu, Siva, Brahman Brahmanit pole mõtet kummarda, sest ta ei TEE otseselt midagi, lebab pilve peal ja avab vaid silmi. Talle on pühendatud 11 templit. Visnu eesmärk säilitada, pingutab selleks, et maailm jääks alles. Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krisna jne. Siva hävitaja; maailm põleb tema tantsides ära; kuid ta pole halb, sest ongi vaja hävitada. Muinasegiptuse usund Tekkis u 4000 eKr Niluse jõe orus. Noom linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult.
annaabi.ee 
