aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega. Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga pikkus on umbes 3 kilomeetrit, suurim kõrgus on 21,3 meetrit, millega ta on Lääne-
· 10-65% OA (orgaaniline aines kerogeen, mis on tekkinud sinivetikalaadsete Gloeocapsomorpha prisca jäänustest · Detriidina rohkelt okasnahksete, trilobiitide, brahhiopoodide fragmente Leiukoht/ Lade Kihistu Kihistik Kukersiidikihtide indeksid
(Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat
Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid, millel põhineb suurem osa meie elektrienergia tootmisest. Saanud oma nime kukruse lademe järgi kaevandatakse peamiselt Kirde-Eestis. Fosforiite on kaevandatud meil Ülgasel ja Maardus põlluväetise tooraineks, aga tänaseks on see lõpetatud.
pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid KaguEestis. Kesk ja HilisKambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi e. fossiile. Kambriumi ajastu lõpul kuhjusid madalas meres segamini liivaga brahhiopoodide e. käsijalgsete karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad PõhjaEesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis.
Need lahustuvad Mere settekivimid (18 ladet) Ökotonid: sademetes moodustades nitraate ja jõuavad maale. Äikese osa kogu Paljanduvad klindil 1. võivad pakkuda elupaika erinevatele liikidele seotud lämmastikust Maal ca 5 8%. Algas liivade, aleuriitide, brahhiopoodide karpide kuhjumisegatekkis 2. võivad pakkuda refuugiumi (ajutist varjupaika) Tööstusettevõtete kaudu: oobulusliivakivi (Maardu) 3. võivad täita barjääri, tõkke osa liigi levikul Kõrge rõhu ja 500-600o C juures muudetakse atmosfääri N ja vesinik Selle peal diktüoneemaargilliit (mustjaspruun, põlev, kõvastunud 4. siin võib esineda uuelaadseid suhteid erinevate liikide vahel
Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad.
Ordoviitsiumi ladestu Varadevoni terrigeensed setted - liivad, aleuriidid ja savid - kuhjusid Lõuna- Ordoviitsiumi ajastu (480-435 milj.a. tagasi) alguses Eesti alal levinud meri oli Eestisse tunginud mere rannalähedastes tingimustes põikselt siluri kulutatud hiliskambriumi mere vahetu järglane: jätkus lukuta brahhiopoodide fosfaatseid karpe karbonaatkivimite pinnale. Nad ei paljandu meil kusagil. Keskdevonis ulatus merebassein sisaldavate liivade kuhjumine. Suuremal osal Eesti territooriumist valitsesid kambriumi ja vähemalt Pärnu linna - Peipsi põhjaranna jooneni. Narva eal oli Eesti alal suhteliselt ordoviitsiumi piiri intervallis maismaalised tingimused, põhjustades erineva kestusega sügavam meri, kus settisid dolomiitmudad. Narva ea lõpul taandus meri lõuna või kagu
annaabi.ee 
