Kew Gardens Introduction The reasons for choosing the subject: · Interesting · Close to nature · Something new · An exciting place to visit · UNESCO World Heritage Site How to find Kew Gardens? · South bank of the River Thames, near Richmond · About 10km south-west of London · Public transport is recommended: environment, parking General Information · Created in 1759 (by the Prince of Wales) · Employs more than 650 scientists · The living collections: over 30,000 different plant species · The herbarium: over 7 million preserved plant species · Library: the sounds of birds, illustrations collection Facts about Kew Gardens · 300 acres · Originally had only 9 acres of land · 33,000 species are grown · Was laid out on the grounds of Kew Palace · Many plants were brought by Captain Cook · Were given to nation and opened to the public in 1841 ...
· ; · 123 ; · ; · 10 ; · 3 ; · ; · . · 1 1961 . ; · 1992 . ; · 1994 . ; · c 1995 . · 19611978 ; · 19781988 ; · 19891990 ; · 19911997 ; · 1997-2001 ; · 2001-2005 ; · 2005-2009 ; · 2009- K. http://y.delfi.ee /norm/194093/ 10434289_ 5UUKAf.jpeg http://y.delfi.ee/ norm/contest/ 1/28163_PN FWQM.jpg http://y.delfi.ee/ norm/129929/ 9650459_ 9TmUj5.jpeg : · ru.wikipedia.org · google.ru !
Kadrioru loss- http://et.wikipedia.org/wiki/Kadrioru_loss Pirita kloostri varemed- http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10579 http://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_klooster Botaanikaaed- http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/az#!p_252 http://www.botaanikaaed.ee/kulastajale/seiklusjutte-botaanikaaiast/ Teletorn- http://www.puhkaeestis.ee/et/tallinna-teletorn-avatakse-kulastuseks-5-aprillil http://www.teletorn.ee/et/teletorni-atraktsioonid Pildid- http://www.telegraafhotel.com/cms-data/upload/town-hall-square-tallinn.jpg http://cache.virtualtourist.com/6/2420831-Raekoja_Plats_Tallinn.jpg http://lemill
sajandil arenes välja kohvi keetmine, mis kohe ka mujal Lähis-Idas levis. Türgis joodi kohvi 16. sajandil. Euroopasse veeti kohvi sisse esmalt Veneziasse 1616. aastal. 1675. aasal oli Inglismaal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul. Hollandlased viisid kohvipuu Araabiast 1699. aastal Indoneesiasse Jaava saarele ja 1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique ´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika
on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu
rusukalletel (litofüüdid), veekogudes (hüdrofüüdid), maa(mulla)pinnal (terrafüüdid) ning teistel taimedel, puutüvedel ja nende okstel olemata siiski parasiidid (epifüüdid), lisaks ka sõnajalgu-liaane. Sõnajalgu on vähe või nad ei kasva üldse ainult kõige külmemates, kõrgemates ja kuivemates kohtades. Samuti on erinev nende kasvukõrgus, ulatudes paarimillimeetristest taimekestest kuni paarikümnemeetriste puukujuliste vormideni. Ühte inimesest kõrgemat sõnajalavormi Tartu Botaanikaaiast võib näha joonisel 1. Sõnajalal on juured, vars e risoom ja lehed. Kuna sõnajalgadel õisi pole, on nende tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus. Leht koosneb tavaliselt leherootsust ja -labast. Mõlemate kuju ja suurus võib liigiti väga palju erineda. Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks. Enamus meil toataimena kasvatatavaid sõnajalgu kasvab looduslikult Kesk-Ameerika ja
tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja
Kõige arvukamalt on esindatud siin floribundroosid ja teehübriidroosid. Samuti võib meie rosaariumist leida väikeseõielisi pikkade roomavate võrsetega polüantroose, mida tuntakse pinnakatteroosidena. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. 2.6 Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Suvel on ajavahemikke, mil liigilised kollektsioonid peavad väikest pausi õitsemises. Neid vaheaegu täidavad edukalt erinevad 7 püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga
• Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest
magnolias, asaleas ja proteias nende naturaalsuses aastaringselt. Sa leiad suures valikus parke, mis on täis erinevaid lillelõhnu. Pargi aiad Botaanikaaed on suurem kui 90 35,000m2 . Siin on üle 2000 eksootilise taime kogu maailmast, mis kasvavad siin vabas looduses. Tänu sellele, et maailma loodusvarud kahanevad, on sellest botaanikaaiast kujunenud välja teadlaste ja kultuuritegelaste huviobjekt, sest siin leidub ka taimi, mis on väljasuremisohus. Kui oled loodusearmastaja, botaanik või turist ja kui sa soovid maailma kuninglikke lilli näha, siis külasta loodusloo muuseumit ja herbaariumit. Tule botaanikaaeda Caminho do Meio, Funchalis. Quinta Magnólia aed Sa näed erinevaid sorte eksootilisi taimi laiadel rohelistel aladel, hea näide Madeira Quinta aiast. See aed asub Rua Dr. Pita Funchal ja on avatud iga päev 08.00-20
annaabi.ee 
