MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis 3 Helen Kant Martin Luther MARTIN LUTHERI ELU Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksamaal ja tema ema oli Margarethe Lindemann ja isa Hans Luder (hiljem Luther). Tema pere kolis Mansfeldi aastal 1484, kus tema isa oli rentnik vase kaevanduses ja ta oli üks
Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide
Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. 1862 püstitati Keilasse Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949.
sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise. Aastatel 1521-1522 viibis ta Saksi kuurvürst Friedrich Targa eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon (1497-1560), Saksa humanist, Lutheri kaastööline Sündis 15.veebruaril 1497 Brettenis.
· 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulikule abielule mitmes kristlikus traditsioonis Martin Lutheri hilisem tegevus · korraldas evangeelse kiriku ja hariduse edendamist. Tema 36 koraali on evangeelse lauluvara tuumik · Vürstide toel rajas M. Luther Põhja-Saksas usu- uuenduse, millest kujuneski evangeelne luterilik kirik. · Martin Luther koostas oma õpetuse kokkuvõttena väikese ja suure katekismuse (ilmusid 1529)
· Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga)
1522. aasta mais. Imekombel suutis ta vältida enda kättesaamist ning alustas uue luterluse kiriku organiseerimist. Ta sai palju järgijaid ja toetust saksa printsidelt. Kui 1524. aastal algas talupoegade mäss, mõistis Luther hukka talupojad, keda ta lootis hoida, et tema kirik kasvaks, ja suundus vailtsejate poolele. Tuhanded talupojad tapeti, aga Lutheri kirik kasvas ikka aastatega. 1525. aastal abiellus ta Katharina von Boraga, kes oli endine nunn ning loobus 4 nunnakloostrist ja leidis varjupaiga Wittenbergis. Nad said 6 last: Magdalena, Margarete, Paul, Elisabeth, Hans, Martin. (Biography.com editors 2016) 5. Hilisemad eluaastad 1533. aastast kuni tema surmani 1546. aastal, töötas ta teoloogia dekaanina Wittenbergi ülikoolis. Selle aja jooksul kannatas ta pajude haiguste all, sealhulgas artriit, südamehaigused,
· Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga)
Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Martin Luther Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Christoph Kolumbus(1451 1506) Christoph Kolumbus itaalia keeles Cristoforo Colombo oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.
Lutheril ei olnud kavatsust lahkuda kirikust, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532
abielu. Kuid igalpool ei soositud seda. Pikka aega pilgati pastoriemandaid, et nad on preestri hoorad. Vaimulikke naised suutsid luua endale auväärse rolli ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korraliku kodu, vaid sellise ideaalkodu, mille taolisest nende mehed kantslist inimestele jutustasid. Martin Luther ise abiellus 1525. aastal endise nunna, aadlipäritolu Katherine von Boraga. Neil oli 6 last, kellest 2 surid. Luther jälgis laste õppimist, julgustas neid ja püüdis nii palju kui võimalik ka ise nendega tegeleda. Ta mitte ainult ei rääkinud kirstlikust kasvatusest, vaid teostas seda. Reformatsioon ja haridus Kõige enam tundis Luther muret haridussüsteemi pärast. Et luua protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Emakeelne piibel oli heaks alustalaks. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus
selle bulla oma õpilaste nähes - aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla - varjus Saksa kuurvürsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast: ilmus Piibli saksakeelne tõlge (Uus Testament 1522; tervik 1534) eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid
kiriku ülesehitamisele. Jumalateenistusel seati kesksele kohale rahvakeelne jutlus. Koguduse elavdamiseks ja kaasamiseks toodi jumalateenistusse kirikulaul. Mitmeid neist kirjutas Martin Luther ise, millest mõned Ein feste Burg ist unser Gott (Üks kindel linn ja varjupaik) või jõululaul Vom Himmel hoch, da komm ich her (Ma tulen taevast ülevalt) on käibel veel tänapäevalgi. 1525. aastal abiellus Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga, mis kindlasti omas ka teatud sümboolset tähendust. Wittenbergi jäi Luther kuni oma surmani 18. veebruaril 1546 ning on maetud sealsesse lossikirikusse. Riik ja reformatsioon. Keisrivõim üritas esialgu reformatsiooni jõuga maha suruda. Wormsi edikt 6. maist 1521 kuulutas nii Martin Lutheri kui tema toetajad lindpriiks. Samas polnud riigipäevgi enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei
annaabi.ee 
