5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjeldage komeetide liikumist. Komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale. 8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete.
saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist. V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale.Liikumise järgi 2ks: perioodilised komeedid- liiguvad mööda ellipseid ja periheelis tulevad Maale lähemale. Mitteperioodilised komeedid, mis liiguvad mööda parapoole või hüperpoole, külastavad Päikesesüsteeme ainult ükskord. 5. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? V: Meteoor-langev täht, need on väikesed(g ja kg) osakesed, mis atmosfääri kõrgetes kihtides põlevad. On näha kui Maa läbib lagunenud meteoriitide vööd. Boliid-taevast langev tulekera, so suurem kivitükk, mis ei jõua atmosfääri ülemistes kihtides põleda. Tehisboliidid-tehiskaaslased. Meteoriit-kivi- või rauatükk, mis on taevast alla kukkunud ja teinud Maasse augu (kraater). Arizonas (suurim), Kaali, Siberis
Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad. Nad ilmuvad ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna. 4. Kirjeldage komeetide liikumist. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. 5. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida
Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist. Ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab sabatäheks - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 37. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Boliid on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor. 38. Millest tekkisid planeedid? Planeedis tekkisid kosmilise tolmu e tähetolmu osakeste tõmbumisel üksteise külge. 39. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad. Nad ilmuvad ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna. 4. Kirjeldage komeetide liikumist. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. 5. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad
Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. 8 Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas
*Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi. Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorkehad: Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2)
*Merkuur *Veenus *Maa *Marss *Jupiter *Saturn *Uraan *Neptuun *Pluu Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu) 24 Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud. Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant punkt, kust meteoriid näib väljuvat. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1
uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. 51. Kirjeldage komeetide liikumist. Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. 52. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist" saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida.
annaabi.ee 
