Eriti üritati valge- ja mustanahalisi võrdsustada. Nii valitsusametnikud kui ka paljud lihtsad ameeriklased avastasid rassiprobleemide ja külma sõja poliitika vahelise seose. Vaba maailma liidrina otsisid Ühendriigid toetust Aafrikas ja Aasias. Rassiline diskrimineerimine kodumaal takistas aga sõprade leidmist teistes maailma osades. Mustanahaliste õiguste eest võitlemiseks kasutati erinevaid meetmeid. Küll sõjalist jõudu kui ka erinevaid boikotte ja streike. Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba hääleõiguse. 1960.- 1970. aatail sattusid Ühendriigid kommunistlike maadega tõsisesse konflikti. Eriti oluline on siinkohal Kuuba raketikriis (kus maailm oli väga lahedal III ms.), kuid ometigi suudeti suurem tüli ära hoida ja sellest said pöördepunkt NL ja USA vahelistes suhetes
ning Sisulu moodustasid ANC Noorte Liiga. 1948 kehtestas valimised (mustanahalised ei tohtinud valida) võitnud valgete aafriklaste rahvuspartei apartheide süsteemi. Apartheid eraldasid valgeid ja musti üksteisest ja diskrimineerisid mustanahalist elanikkonda. Erinevat nahavärvi inimesed ei võinud enam abielluda, linnades olid eraldatud mustade piirkond ja valgete piirkond jne... Pärast apartheide teket pühendas Mandela end nende vastu võitlemisele. Ta korraldas sõpradega boikotte ja streike lootuses et neil õnnestub taastada mustanahaliste õigused. Ta rändasid sõpradega paigast paika kutsudes rahvast üles seadust rikkuma ja minema valgete aladele. 1952 lõpetasid korrakaitsjad nende tegevuse, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, ka Mandela. Talle kehtestati mitmed keelud, näiteks ei tohtinud ta lahkuda Johannesburgist ega võtta osa koosolekutelt. Poliitika (1953-1964) 1955 koostas ANC(mille juhiks oli saanud Mandela)
soolamaksu vastu. Mahatma Gandhi uskus, et hindudel on õigus oma soolale ja brittide poolt kehtestatud soolamonopol on ebaõiglane. Ilmselgelt ta seda oligi aga britid ei hoolinud laostunud hindudest. Paljud India elanikud ühinesid temaga sellel retkel. Sealjuures kutsus ta indialasi üles brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma Gandhi kutsus üles inglispärasest riietusest loobuma ja rahva põletama inglaste poolt valmistatud riideid ning kasutama nende asemel ise Indias valmistatud rõivaid. Paljud hindud loobusid isegi tööst kohalikes omavalitsustes. Inglise võimudes tekitasid sellised aktsioonid loomulikult ärevust ja Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kasutati ka vägivalda ja relvasid. Mahatma Gandhi isiklikult
Indias kastisüsteem, vaen usukogukondade vahel ning saavutada tõhus majandus-ja kultuuriline areng. Eelduseks pidasid nad India täielikku sõltumatust. Kuid tee täieliku iseseisvuseni oli veel pikk. 1930. aastad olid Indias rahutud, mil erinevad ringkonnad võitlesid maa vabaduse eest. Ajalukku on läinud Mahatma Gandhi poolt organiseeritud nn. "soolamarss" (385 kilomeetrine retk mere äärde, et ise mereveest soola valmistada). See oli protest riikliku soolamonopoli vastu. Organiseeriti boikotte inglise kaupadele, loobuti tööst kohalikes omavalitsustes jne. Inglise võimudes tekitas see ärevust. Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kohati võeti kasutusele ka relvad. Nii jäi riiklik soolamonopol endiselt kehtima. Samm edasi India vabadusvõitluse ajaloos olid 1930-1932 aastal toimunud ümarlaua konverentsid Londonis. Inglise valitsus avaldas 1931. a. lõpul Valge Raamatu, kus olid esitatud Inglismaa seisukohad uue valitsemisreformi läbiviimiseks Indias. Inglismaa
sajandil. Aluseks lähedane keelesugulus ja keelte lähedus ja läbipõimunud ajalugu. Taotles Rootsi, Taani ja Norra omavahelist liitu või vähemalt nende omavahelise koostöö arendamist (nagu Kalmari Unioon keskajal) Poliitiline skandinavism Sai alguse Rootsi ja Taani üliõpilaste hulgas 1830.aastatel (Lundi ja Kopenhaageni ülikoolides) Ühispõhjamaised üliõpilaskoosolekud (1856---). Osalesid ka soomerootslased, fennomaanid mitte, ka norrakate ja islandlaste boikotte. Konflikte Saksa maailmaga toetas Taanis Skandinavismi levimist, konkreetse abi ootamine Rootsilt. Mõned Rootsi skandinavistid unistasid 1850. aastatel Soome liitmisest Rootsi koosseisu (ei saanud külapinda Soomes). Skandinavismi ümberkujundamine Poliitilise skandinavismi läbikukkumine 1864. Rootsi ei andnud sõjalist abi taanlastele Taani/Saksa sõjas. Kultuuriline skandinavism. Sihtide muutumine: seaduste ühtlustamine, lähedane kultuuriline
Kõik see põhjustas väga suurt vastuseisu. Tagajärjena leevendati natukene makse, aga põhimõtteline seisukoht jäi: nende õigus makse kehtestada. 1766 Declaratory Act, millega Briti parlamendil on õigus vastu võtta iga seadus kolooniate suhtes, mis neile pähe tuleb. Seda hakati otseselt käsitlema türannia ilminguna. 1767 Charles Townshend Acts, millega üritati panna peale selged ja väga suured maksud kõikidele Ameerikasse viidavatele importkaupadele. See tekitas boikotte nende kaupade vastu: hakati ise tekstiili tegema, teele hakati otsima alternatiive. Kõik see viis välja nn Bostoni veresaunani 1770 Briti sõjaväe ja Bostoni linnaelanike vaheline vastasseis. Pigem märgiline tähendas: Briti võim otseselt astus relvadega elanike vastu. Surbritannia üritas olukorda leevendada: 1770 kaotati kõik Townshendi maksud, v.a teemaks. Kõik Suurbritannia väljaastumised kasvatasid ka eneseteadvust koloniaalelanikes. Üha enam
Üks joon on teatava maa tooteid mitte tarvitada. Ameerika impordivastane boikott 1860-1870. Gandhi boikott inglise riidele ja soolale. Argentiina liha ümberpakkimine Brassilia nime alla Falkani sõja ajal 1980ndatel. Kolonialismiajastu lõpuga rõhuasetus muutus. Pigem on tegemist turu kontrollimise mehanismiga. Toiduainete-vastasus on kõige edukam, sest toiduained riknevad kergemini, nende käive on väga oluline ja lühiajaliine mõjutamine mõjub. 1970-1980ndatel oli USAs neljandik boikotte edukad. Uks Barclay panga vastane kampaania, kuna see tegeles apartheidivalitsusega LAVis. Noorte osakaal langes 27lt 17ni. Boikottidest osalemine tõusnud: 16% (1992) pro 8% (1984) Üldiselt on tegemist vabakaubanduse ja vabaturu vastase meeleavaldusega. Tõelised või tajutud puudujäägid, ükskõik, riigi osa. Tarbimisaktivismi iseloomustab üldiselt 1. Organiseeritus 2. Soov muutuseks tarbimise seisukohalt 3. Tunne, et tarbijatel on õigused 4. Kollektiivsus 5