``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli toodud tänapäeva või kuidagi lõbusamaks tehtud, sest raamatut lugedes ei hakanud ma naerma. Mis mind aga häiris oli see, et väga paljud sündmused jäeti välja. On arusaadav, et tervet raamatut ei saa
Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal
Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar ,,Arabeski" ja ,,Väike süit" neljal käel mängimiseks. 1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratariga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alustas kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja
a Pariisi maailmanäitusel, avaldas talle sügavat muljet. Ta mõistis, et muusikaliste väljendusvahendite ökonoomusus üksik klarneti- või gongoheli võib olla sama mõjuv kui võimas sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat ,,La damoiselle elue" (,,Õnnistatud neitsi", 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja poeedi Dante Gabriel Rossetti luuletusel. 1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratari Gabrielle Dupontiga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri.
,,. Traditsioonilise romaani vormis on märkimisväärsed kauge saare arhailist elulaadi kujutav ,, Karge meri" , mis on omalaadne paralleel A. Mälgu rannaromaanidele, ning kuntsniku ja rahva seoseid kujutav ,,Leegitsev süda". ,,Toomas Nipernaadi" on seitsmest novellist koosnev romaan, mida tervikus ühendab omapärane nimikangelane. Nipernaadi karakteriga tõi A. Gailit eesti kirjandusse uuelaadse tegelase- boheemliku mentaliteediga vagabundi; kes muretu rändurina sööstab ühest seikluslikust ettevõttest teise. Teda iseloomustab eelkõige fantaseerimislust ning argipäeva elutarkusele vastanduv tegevus.Esialgu näib, et Nipernaadi ainuke eesmärk on neidude südamete vallutamine, millises tegevuses teda aitab erakordne sõnaosavus ja võime elada sisse uutesse rollidesse, mida olukorrad nõuavad. Tundub, nagu Nipernaadi hakkaks nn enda valesid ka ise lõpuks uskuma ning ta hakkab nende järgi talitama
luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet. Mässava boheemliku arhetüüpi otsides, siis Johnny B sobib sellesse rolli ehk kõige paremini. Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi jätmise üks põhjus võib olla, et ta muudab oma eluviisi – loobub alkoholist. Hiljem töötab ta mässumehele sobivatel ametitel – katlakütjana, aga ’90ndatel saab ta ajakirja Akadeemia toimetajaks ja seal töötab ta kuni pensionile jäämiseni
Betti Alver (1906-1989) Sünnib raudteelase peres Jõgeval. Ta lõpetan 1924ndal aastal Tütarlaste gümnaaiumi ja õpin 1924-1927 aastatel eesti keelt ja kirjandust. 1927 ilmub ta esimene debüütteos ,,Tuule armuke" romaan. Luuletajana hakkab silma paistma alles 1930ndate alguses. Tutvub Heiti Talvikuga. Alveri ümber tekib ka suureb poleemika Arbujate ajal kas ta on väga hea või väga halb (maailmavaadete ja eluhoiakute asjades). Emantsipeerunud ja kergelt boheemliku naise roll. 1945nast aastast jääb Alver üksi, sest Talvik arreteeritakse. Ta üritab kuidagi integreeruda kirjandusse, kuid sellest ei tule midagi välja Alver lõpetab luuletamise. Peaaegu 20 aastat ei ilmu talt mitte ühtegi uut luuletust. See pikk vaikimisperiood saab ka kindlasti tema puhul ka tähenduslikuks. Ta tegeleb sel ajal tõlketöödega, mis talle kirjandusmuuseumist ette antakse. 1956. aastal abiellub ta Mart Lepikuga ja vaikimise müür ta ümber hakkab langema
annaabi.ee 
