ESTONIAN AIRI AJALUGU Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, kuid müüdi üsna kiiresti maha, viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit. 1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%.
Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt. Teine oluline ala on biotehnoloogia, mis teeb koostööd peamiselt ülikoolide ja uurimiskeskustega. Tänu oma suurepärasele geograafilisele asendile on oluline majandusharu ka transport ja logistikatööstus, mille tähtsam keskus on sadamalinn Antwerpen ning Euroopa lennuliiklusekeskus. See on toonud kaasa belglaste poolt Airbusi ja Boeingu arendamise. Põhiosa ekspordist läheb Euroopasse, peamised sihtriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Samadest riikidest tuleb Belgiasse ka import. Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam
1991. aastal moodustati Aerofloti Eesti filiaalist RAS Estonian Air. 1992. aastal sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 166-ndaks liikmeks 1993. aastal jõustus esimene taasiseseisvumisjärgne lennundusseadus. Sama aasta 13. aprillil asutati Tartu Lennukolledz 1994. aastal kehtestati Eesti õhuruumis ICAO standarditele vastavad lennureeglid. 1995. aastal sai Eesti Euroopa Tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) 33-ndaks liikmeks ja Estonian Air sai esimese Boeingu milleks oli 737-500. 1999. aastal jõustus uus lennundusseadus. Samal aastal sai Eesti Euroopa Ühinenud Lennuametite (JAA) kandidaatliikmeks. 1999. aastal renoveeriti ka Tallinna Lennujaama reisijate terminal. Oktoobris andis Tartu Lennukolledz välja uue Eesti Vabariigi esimesed kopteripiloodi tunnistused. 2001. aasta septembris tähistas Tallinna Lennujaam oma 65. juubelit. 2001 oli lennunduses sammuti traagiline aasta, sest 23.novembril toimus Kärdla lennuvälja läheduses inimohvritega
/ nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut). Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine ja suhe mehega. Raamat lõpeb, võiks vist öelda ehinliku romantikaga, uuesti argisest eemalduva looga linnamehest boeingu ja metsaneiust haigru armumisest. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides kobrutab Võrumaa maastik
19. aprill mail 1996. 29. aprill Tallinnas avati Eesti esimene McDonalds'i hamburgerirestoran. Ilmus Hommikulehe, Päevalehe ja Rahva Hääle ühinemisel loodud uue ajalehe Eesti 5. juuni Päevaleht esimene number. 6. juuni Keilas avati SOS Lasteküla. 12. juuni Eesti sai Euroopa Liidu assotsieerunud liikmeks. 7. juuli Eesti sai endale esimese Boeingu lennuki. 22. Lõppes reisirongiliiklus Haapsalu ja Riisipere vahel, kuna selle raudteelõigu september tehniline seisund oli halb. 26. Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti territooriumi, mis oli Eestis september viimane võõrvõimu käes olnud ala. Siseminister E. Savisaare süüdistamise tõttu poliitikute omavaheliste kõneluste salajases lindistamises esitas peaminister T. Vähi kogu valitsuse tagasiastumise 11
Tavaliselt võtavad need hooldused aega ca 10-14 päeva ning planeeritakse nad lennugraafikusse ilusasti sisse, nii et klient ühe lennuki lühiajalist puudumist tähele ei paneks. Seekordsel planeeritud hooldusel aga ilmnes, et ühel meie lennukil on ühel poldil ja selle pesal korrosioonijäljed… Jättes üksjagu mitteolulisi tehnilisi üksikasju vahele, tähendas see seda, et vastavalt kindlatele lennuki hooldusstandarditele pidime me selle poldi vahetamiseks pöörduma Boeingu tehase poole, kus iga sellist juhtumit käsitletakse individuaalselt ning koostatakse üksikasjalik töökäsk probleemi lahendamiseks. Pluss tellida tuleb spetsiaalsed tööriistad ja nii edasi. Niimoodi käitutakse lennunduses alati (vähemalt enamikus lennufirmadest), et reisijate ohutus ka 0,00000000000000000… % riski olemasolul 100% tagatud oleks. 46
aastal uue kaubaveolennuki Airbus A330-200F tootmist. A330-200F on võimeline lendama 64 t kasuliku lastiga vahemaandumiseta 7400 km või 69 t lastiga 5930 km Boeing B767F on suuteline vedama 57 tonni kasulikku lasti 6025 km kaugusele. (Pildid 6.3 ja 6.4) Boeingu hinnangul hakkavad tulevikus õhulaevastikes domineerima keskmise suurusega laia kerega kaubalennukid (Boeing 767; Boeing 787; A300; A330). See lennukitüüp on optimaalse suurusega ja ökonoomsena kaubavedude sektoris kõige konkurentsivõimelisem. Küsimused 1
annaabi.ee 
