vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuang-fa. Karate arengus on chuang-fal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuang-fa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 e
Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber Õnneliku maa koolkond 6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan Šintoism (shinto – jumalate tee) Kami - jumalus Peajumalus - päikesejumalanna Amaterasu Tähtsaim kultuspaik - Ise pühamu Zen-budism Munk Eisai Koan – lühike ootamatu lõpuga lugu, mis viib kirgastumisele Soovituskirjandust. Hiina mõttevaramu: Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Keskmine tavaline. Suur õpetus. Klassikalisest hiina k. tõlkinud Linnart Mäll. Tartu, Lux
kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännukeppide ja paljaste kätega end metsloomade ning vaenulike hõimude eest kaitsta. Rändkaupmehed võtsid sageli oma reisidele ihukaitsjateks kaasa buddha munkasid. Legendi järgi asus Bodhidharma Hiinasse saabudes elama Hunani maakonda Shaolin'i templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuangfa. Karate arengus on chuangfal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuangfa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 e. Kr 24 p.Kr.). Pärimuse järgi oli Bodhidharma tuima ilmega mees, kellel oli tihe habe ja läbitungiv pilk. Legend räägib, et
vanuseks. (EE) Tee ajalugu on pikk ja keerukas, esimesed kirjalikud märkmed pärinevad Hiinast ja on umbes 5000 aastat vanad. Antropoloogid väidavad, et Hiina lõunapoolsel alal asuv Yunnani provints on tee tarbimise sünnipaigaks. Vanimad tee puud on seal kasvanud juba aastatuhandeid (vanim neis ca 3200 a). (Fuller 2008) Kes oli aga esimene, kes avastas teelehtede kasutamisevõimaluse. Seda saame teada erinevatest legendidest. Üks neist pärineb Jaapanist ja jutustab kuidas Bodhidharma keset meditatsiooni tukkuma jäi ning vihahoos oma silmalaud ära lõikas ning maha viskas. Järgmisel päeval oli samasse kohta kasvanud teepõõsad ning Bodhidharama, olles mõned lehed ära söönud, avastas taime und peletavad omadused. Teine legend on rohkem levinud Hiinas ning räägib sellest, kuidas legendaarne Hiina keiser Shénnóng (legendidest tuntud Hiina keiser, kes tutvustas rahvale põlluharimist ja
saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü
saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü.
psühholoogilist treeningut, chi valitsemist ja juhtimist, ditoloogiat, meditatiiv- hingamisharjutusi, mis baseeruvad budistlikul ja taoistlikul maailmavaatel. (http://www.wushuclub.ee/stiilid.html; 03.01.2013) 3.1.1 Shaolini kujunemine On teada, et 6. sajandil tegeldi võitluskunstidega juba kogu Hiinas, peamiselt sõjaväelaste hulgas. Erim Shaolini klooster rajati aga 377. aastal pKr. Võitluskunstidega seal ei tegeldud. Bodhidharma, hiina nimega Da Mo, oli chan budismi 28. patriarh, kes tuli Keskriiki Indiast, et õpetada valitutele "Tõelist õpetust". Mööda Hiinat ringi rännates jõudis ta lõpuks praegusesse Henani provintsi, kus Sunshani mäel asus kloostrisse. Kloostris nägi ta, et et paljud mungad on haiged ja nõrgad. Põhjus oli selles, et mungad ei hoolitsenud oma keha eest. Parandamaks nende tervist õpetas ta kloostriülemana munkadele 18 harjutust. "Ashati 18 kätt" nendes
praegu selle õpetuse õpetaja) 1 koolkonna vaimulik juht Tuntuim budist Läbisaamine temaga negatiivne ei ole budistlik paavst oma traditsioon Chan budism o Dhyana = mõtlus Chan (hiinas) Zen (jaapan) Son (koreas) o 1. Patriarh Kasjapa (Bodhidharma) Tõstis üles lille millegi ütlemise asemel (mõistmine) o Inuitiivne virgumine tähtis on eesmärk lõplik vahend virgumiseks midgai muud peale raamatu o hiinasse jõudis 520.a zen ( I traditsioon) Rinzai zen Hiinasse tooja Hiinas tuntakse chanbudismina
annaabi.ee 
