bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives
rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles. - sümfooniline jazz Alusepanija: George Gershwin (1898 - 1937) Tähtsamad teosed: - ,,Rhapsody in Blue" (G.Gershwin) - Ooperist Bogy ja Bess ,,Summertime" Selle tähtsus? Ooper Bogy ja Bess tähistab Ameerika rahvusooperi sündi. Ooperis on püütud tõetruult kujutada Ameerika mustanahaliste elu. Muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. 4. Avangardism ja John Gage Millal ja kus: 1945.-1970. aastatel; peamiselt Euroopas ja Ameerikas, kuid ka Jaapanis ja Argentiinas. Missugune: Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see ühendas uusi kompositsioonitehnikaid: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Iseloomusta teost 4:33? (vaata õpiku väljavõtteid - pilte) Muusikat teeb publik. Kokkuvõte: Tähtsamad teosed:
ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3. Faktid ,,Porgy ja Bess`st": esietendus 1935.aastal ja tähistab Ameerika rahvusooperi sündi; seal on tõetruult püütud kujutada Ameerika mustanahaliste elu; ooperi muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid; teost on lavastatud enamikus maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele;
sageli väga lühikesed ning töötempo seetõttu ülikõrge. Gershwin oli andekas, auahne ja töökas. Ta imes aplalt endasse kõike, mis tema kõrvale tundus huvitav, ja mida ta suutis ise muusikasse tõlgendada. Et jazz oli tollal popp, siis pidi iga hitimeister oskama seda imiteerida. Veel praegu vaieldakse, kas Gershwini võiks pidada osaks jazzmuusika ajaloost, ehkki jazzmuusikud mängivad tema meloodiaid ülimeelsasti. Mustanahaliste bluusid ja eriline esituslaad kütkestasid teda loomuomaselt. Ta kirjutas seda oma lauludesse ning «Porgy ja Bess» on nende püüdluste hiilgav kulminatsioon. Aga Tuntusest oli Gershwinile vähe, ta ihkas ka tunnustust Suure Kunsti loojana. Ta käis ennast täiendamas tuntud süvaheliloojate juures. Schönbergi tundis ta isiklikult ning üks õpetuste jagajaist oli Henry Cowell, kes teiste seas jagas kasulikke näpunäiteid ka John Cage'ile.
o 1922 lühiooper ,, the 135th street", kasutas siin mõningaid jazzi elemente o ,,Rhapsody in blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile o Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris · Eestis on ooper ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! · LOOMING:
Sisukord Jazzmuusika referaat Sissejuhatus Jazzi ajalugu Jazzi (ehk mugavndatult dzässi) kujunemine sai alguse 19. saj. lõpul, kui USA lõunapoolsete osariikide mustanahalise elanikkonna hulgas toimus Aafrika ja Euroopa muusikaliste traditsioonide ristumine. Niinimetatud afro-ameerika muusika pinnal. Peamisteks allikateks olid töölaulud, ballaadid, spirituaalid, bluusid, minstrelite muusika ja ragtime. Dzässi iseloomustab variatsioonilis-improvisatsiooniline meloodia arendamine, ühtlaselt pulseerivale põhirütmile vastandatud meloodiarütmi ja saatepartii aktsentide nihked (off-beat), harmoonias paralleelne häältejuhtimine, tähtsuse omistamine interpreetide individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks
Õpiti tundma ka muid neegrikunstiliike ja muljed olid nii jõulised, et juba sajandivahetusel lõid Euroopa heliloojad teoseid, milles nad teadlikult rakendasid neegrimuusikale iseloomulikke jooni. Muusika alal oli otsustavaks dzässi eelastmete, näiteks ragtime mõju, millega algas afro-ameerika muusika sissetung euroopa muusikasse. Rhytm and blues on ameerika musta elanikkonna muusika. Ehtne bluus oli ameerika laiema avalikkuse tähelepanust kõrvale jäänud. Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid. Üks selle suuna muusik oli John Lee Hooker (1893- 1958). Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui silmapaistvalt head kitarristi. Lisaks bluusile sai rütm ja bluus mõjutusi veel ühest varasemast muusikaliigist. Selleks oli gospel
o Teos tõi maailmakuulsuse · Ooper ,,Porgy ja Bess" · 30 september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus · Libreto DuBose Heywardi romaan ,,Porgy" põhjal · Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest · Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu · Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori · Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud · Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid · Pärast II maailmsõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. · Eestis on ooperit ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises · 1966 Estonias (dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) · 1983 Vanemuises (Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954)
Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess": 30. september 1935 Ameerika rahvusooperi sünnipäev siis toimus esietendus! Libreto DuBose Heywardi romaan "Porgy" põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (1874-1954): USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator
Dzunglistiil on saanud oma nime trompeti ja tormbooni helidest palades, mis meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. Kuid dzunglistiil on vaid üks Ellingtonile omistatud neljast stiilist. Ülejäänud kolm on ,,meeleolustiil", ,,kontsertstiil" ja ,,standardstiil". Viimane pärines üsna otseselt Fletcher Hendersonilt, kahekümnendate tähtsaimalt orkestrijuhilt, ja ei toonud alguses kuigipalju kaasa. Meeleolustiili kannab bluusitunne, seda isegi palades, mis pole tegelikult bluusid. Kõlavärvi poolest kõige ambitsioonikamad Ellingtoni kompositsioonid on seotud meeleolustiiliga. ,,Solitude", mis ütleb üksinduse kohta kolme minutiga rohkem kui mõnigi paks raamat, on kõige kuulsam näide. Mis puudutab kontsertstiili, siis on neid tegelikult kaks: tõelised väikesed kontserdid Ellingtoni orkestri erinevatele solistidele ning katsed luua dzässi suuremates vormides. Duke Ellington muusikaline geenius
edasi Ornamendi (oma eelmise ansambli) liini, esitades dzässroki laadis kompositsioone. Rahvale see eriti peale ei läinud- tundus populaarseks muutunud diskomuusika kõrval keerulisevõitu olevat. Ansambli tolleaegne muusika on säilinud plaadil ,,Trubaduur magistraalil". (Erm 1989, lk 144) Et publikust mitte päris ilma jääda, tuli ta rahva soovile vastu ja hakkas viljelema poproki suunda, mis sisaldas erinevaid kõla- ja rütmielemente. Sellel ajal valmis ka Grapsi kuulsaimad bluusid, mis olid kontsertidel menunumbriteks. Ta sai nendes lugudes näidata head vokaalivalitsemist ja ka head suupillimängu. Siira nukruse kaudu leidis ta ka tee kuulajate südametesse. Tuli välja ka esimene ja edukas LP, mis sai nime laul ,,Roosid papale" järgi. Nende aastate kulminatsiooniks kujunes esinemine üleliidulise ansamblite festivalil ,,Kevadrütmid 1980", kus Magnetic Band jagas esikohta Moskva ansambli Masina vremeni'ga. Siis hakkas ansambli repertuaari ilmestama ka hevi
annaabi.ee 
