KÄTTE PAREMUS JÄRJESTUS Tere tulemast meie pokkerikäte paremusjärjestuse leheküljele. See on esimene asi, mida peaksid õppima, vahet ei ole millist pokkerivormi harrastad. Ilma selle teadmiseta ei ole sul mingit ettekujutust kas sinu kombinatsioon lööb vastaste oma või mitte. Igas pokkerikäes on eesmärgiks moodustada parim 5 kaardist koosnev kombinatsioon. Niimoodi võidad kaartide avamisel panga. Teine käe võitmise võimalus on bluffimine, kuid ka siis on kasulik kui suudad vastase panna kas nõrga või tugeva käe peale. Kokku on võimalik moodustada 10 erinevat pokkerikätt kasutades 52-kaardilisest kaardipakist 5 kaarti. Tugevaim kaart pokkeris on äss ja nõrgim 2. Selleks, et moodustada tugevaim võimalik kombinatsioon, on sul vaja 10, soldatit, emandat, kuningat ja ässa ning nad kõik peavad olema samast mastist. Seda kombinatsiooni kutsutakse kuninglik mastirida. Tegemist on parima ja võitmatu pokkerikäega
Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adold Hitler. Ettevaatlik rääkimine: Vale, kus rääkija püüab mõned tähtsamad asjad rääkimata jätta. Küsimustele vastatakse ainult poolikute vastustega. Komplimentaarse ja vale eelaimduse andmise valed: Kui keegi kiidab kellegi riietust olema väga ilusaks, kui see tegelikult ei ole. Või kui öeldakse, et kõik saab korda, kui tegelikult ei saa. Bluffimine: Vale, kui väidetakse, et isikul on olemas midagi, mida tal tegelikult pole. Enamasti kasutatakse seda viisi mingisuguste hasartmängude alal, näiteks pokker. Häbitu vale: Vale, kus öeldakse öeldakse väga otsekoheselt vale ära. Sellel liigil on ka teine nimi: kiilasvale, kuna 17. sajandil räägiti, et inimesed, kellel on vähe juukseid peas, teevad seda alatihti. Sisuline vale: Vale, kus mingi teksti osa alusel väidetakse mingit tõde, mida tegelikult ei saa
Klassikaline testiteooria -‐ mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded mõlemale poole võrdselt tõenäolised Süstemaatiline viga – testiskoori moonutab mingi väline asjaolu (hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine). Valiidsus – kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma? -‐ testitulemuse omadus selle seosega pole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest. Valiidsused: • Valiidsusmulje • Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava
püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt
· mida (keda) oleks vaja ja oleks võimalik hinnata, · mida tegelikult hinnatakse, · kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele toimivad, · mida võiks hinnete põhjal järeldada, · mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne. Tuleb ette, et · (head) hinded muutuvad eesmärgiks; · (halvad) hinded kujunevad karistusvahendiks; · hinnete pärast spikerdatakse ja petetakse muul teel; · vastandutakse ja tülitsetakse; Peaaegu kõik teavad, et hindamine on bluffimine, aga ei söanda seda välja öelda. Hindamistulemusi aina liidetakse-lahutatakse ning nende alusel reastatakse koole ja inimesi, riike ja rahvaid. Usutakse, et keskmised hinded iseloomustavad midagi. Ikka veel leidub inimesi, kelle meelest on hinnetel arusaadav tähendus. Ilmuvad uued määrused ja hindamisjuhendid. Ametkonnad vajavad tööd. Kõige primitiivsem ja räbalam on selline õpe, kus · õpetaja "annab tundi";
- Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see
Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga
•Turumajanduslik mudel (Market Pricing) •Inimesed kasutavad neid mudeleid sotsiaalsete tegevuste konstrueerimisel, koordineerimisel, ka interpreteerimisel, planeerimisel ja meelde jätmisel. Suhte skeemid (Fiske) •Kommunaalmudel (konsensus, koostöö soovide ja vajaduste osas) •Autoritaarne mudel (targem otsustab, domineerimine, ebavõrdne) •Võrdsuse mudel (üks hääl, kindlad reeglid) •Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine) SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist.
annaabi.ee 
