Valtsplekkkatuse räästad võib kujundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustaba renn ka lumetõke. Kiudtsementplaatidest katus Ajutise languse elas eterniit üle 1970-1980. aastal, kui selgus kiudtsemendist sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata. Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Bituumensindlitest katus Aluseks on laudis või ehitusplaat. Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullikate. Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis
Sobilikud aluspinnased on plokid, betoon, tellispinnad, gaasbetoon, krohv, bituumen katted. Alustasapinna tasandamiseks tuleks kasutada krohvi, mitte bituumenisegu. RULLMATERJALIST ISOLATSIOOIPAANID · Bituumenkatetele ja mineraalsetele isolatsioonvõõpaddele on alternatiiiviks järgmised bituumenpaanid või kunstmaterjalist paanid: · bituumenpaanid klaaskuidkangal, klaasvõrgul, metallvõrgul · polümeer- bituumenpaanid klaaskiudvõrgul · külmliimumisega bituumenplaadid · termoplastilisest kunstmaterjalidest paanid · bituumenpaanid on membraanisarnased tugevalt anisotroopsete omadusteda liitmaterjalid. Nad kiisnevad kandekihist, mis on bituumeniga immutatu, ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Töötlemine Bituumenpaanid tuleb alati üksteisega kokku kleepida. Töödeldakse nii leekmeetodil, valtsmeetodil ja valumeetodil. Harjaga võõpmeetodil töötlemine
Mida kujutab endast keevisruberoid? Keevitusruberoidile on kleepkiht juba peale kantud tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkihiga. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahtikerimisel kuumaõhupuhuriga. Mida kujutab endast iseliimuv ruberoid? On plaadi kujulised ja nad on külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Mida kujutavad endast kiud-bituumenplaadid? Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest(puitvill, paberimass) ja mineraalpulbrist(savi jahvatatud kivim jne.) Mida kujutab endast mastiks-katusekate? Kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Kuidas tuleb katusekatte-rullmaterjale hoida ja transportida? Suurtarbijate jaoks hoiustatakse bituumenit vedelas olekus
KATEPAL katuseplaadid (Soome firma KATEPAL Oy) Maaletooja OÜ olemas juba kahepoolne kalle vee ärajuhtimiseks(pikkus kuni30m, Ühiskondlike hoonete sise-ja välisuksed projekteeritakse vastavalt KATRENOL laius3m, kõrgus harjal 1,1m, ribi laius alapinnas 10,5cm ja katuse hoones üheaegselt viibivate inimeste hulgale, tuleohutusenõuetele, PIaadid on bituumenplaadid, armeeritud klaasriidega ja nende alusküljel kalle 1:40) konkreetsele vajadusele ja hoone väljanägemisele(välisuksed). on iseliimuv kiht Plaatide ülemiseks kihiks on naturaalsed mineraal -või Välisuksed on tihti suurte klaaspindadega või 100% klaasuksed. kivigraanulid, mis annavad erinevaid varvitoone. Puistekiht tagab katuse
Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias, 1903 tööstuslikult tootma: eterniit. Ajutise languse elas eterniit üle 1970.–1980. aastatel, kui selgus kiudtsemendis sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata. Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena. 90 45 Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Plaadi otsad naelutatakse igast ja vahepealsete roovide külge igast teisest laineharjast. Iga teise rea alguses tuleb kasutada poolikut plaati, et ühendused ei kattuks. Katusekatte maksimaalne üleulatus räästaservast on 70mm. 91 Bituumensindlitest katus
171 Joonis 12.7.1. Ruberoidplaatide tüüpe. Pärgamiin. See on rullmaterjal. Pärgamiini kasutatakse peamiselt seinte ja vahelagede vahel aurutõkkena. Harvem kasutatakse seda ka mitmekihiliste katuste aluskihtidena. Tõrvapapp. Eestis seda tänapäeval enam ei kasutata. Vanemate majade katustel on seda veel olemas. Tõrvapappi kasutatakse ka aurutõkkena. Kiud-bituumenplaadid. Eestis on kiud-bituumenplaatidest tuntuim bemiit. Praegu turustatakse meil firma ’’Ondulaini ’’ lainelisi plaate. Kiud-bituumenplaadid naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid katuseid. Metall-isool. See on õhuke alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeni kihiga. Metall-isool kui materjal on: tugev, painduv, kõdunemiskindel, veetihe.
Valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on mitmesugused värvilised kivipurud. Pärgamiin on rullmaterjal, mis saadakse tselluloospapi immutamisel pehmemate naftabituumenitega. Pärgamiini kasutatakse peamiselt aurutõkkena seinte ja vahelagede vahel, harvem ka mitmekihiliste katuste auskihina. Tõrvapapp kas. varem hoonete katuste katmiseks. Tänapäeva nõuetele vastavaid katuseid on tõrvapapist raske saada. Kas. aurutõkkena. Kiud-bituumenplaadid (bituumen, ogaanilisest kiust, mineraalpulbrist lainelised plaadid, kas. katusel), metall-isool (0,05-0,2mm paksune alumiiniumplekk kahelt poolt kaetud bituumeni kihiga kas. eriti vastutusrikastes kohtades), isolatsioonipapid ( auru ja veetõkked), mastikskatted (vedelad segud kantakse katusele pintsliga). 50. Bituumenite katsetamine. Pehmustäpi määramine toimub kuuli ja rõnga meetodil. Klaasile (,mis on ülemine
Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad kajundada räästapealse renniga või ripprenniga. Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. Kiudtsementplaat 40 Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias 1903 hakati tööstuslikult tootma eterniiti. Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Katusekate maksimaalne üleulatus 70mm. Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi. Aluseks on laudis või ehitusplaat. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kuumbituumenit sisaldavat aluskatet. (2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis. Materjal on kuiv <18% niiskust. Paksus, laius
Plaatruberoid Tehakse paksemast ruberoidist, tükeldatakse mitmesuguse kujuga plaatideks (enamasti 1000 mm pikkused ,,kammikujulised"). Valmistatakse kummibituumeni baasil, puistekihiks värviline kivipuru. Kasutatakse enamasti tiheda roovitusega kaldkatuse katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusel. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega (tuleb enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool