(R. Kreem, Tartu 1995, lk.19) Raamatus on lahti seletatud sotsiaaltöö rahvusvaheline areng ja Eesti hoolekande ajaloolisi arengujooni, on välja toodud, et inimeste üksteise aitamine on sama vana kui inimkond (R. Kreem, Tartu 1995, lk.31) Esimene oluline riiklik akt sotsiaalpoliitikas oli Elisabeth I vastu võetud Vaeste seadus, ehk Poor Law. Järgmine seadus, millel oli kaugeleulatuv mõju, oli Saksa kantsleri Otto von Bismarki poolt vastu võetud Sotsiaalkindlustuse seadus aastal 1884. Fundamentaalse tähendusega sotsiaaltöö arengule oli Universaalne Inimõiguste Deklaratsioon, mis oli vastu võetud 1948 aastal Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni poolt. Eestis 1991 aastal taastati sotsiaaltöö kõrgharidus, see oli uus algus sotsiaaltöö valdkonnas taastatud Eesti Vabariigis. Toimetaja seletab inimõiguste rahvusvahelisi norme ja räägib sotsiaaltöö eetikast ja väärtustest
Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega. Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased
Kui sotsiaaldemokraatlikes riikides tehakse sotsiaalpoliitikate kujundamisel ka tihedasti koostööd majandusteadlastega, siis liberaalsetes maades on see marginaalne. Polity võimu hajutamine: tähendab poliitilist organisatsiooni või gruppi sellest, kasutatakse kirjeldamaks vabalt organiseeritud ühiskonda nagu kommuun või hõim, kuid võiba olla ka poliitiline grupp, nt valitsus, korporatsioon. Võimu hajutatakse erinevate institutsionide ja nn polityte vahel. 15. Kirjeldage Bismarki loodud sotsiaalkindlustuse süsteemi. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim. Sellele pani aluse Saksamaa kantsler O. von Bismarcki 1880. a-te sotsiaalkindlustusvorm. Paljud Bismarcki poliitika põhijooned on tänaseni säilinud. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi
keegi inimene peab meid üleval, kui inimene kaob ära, siis riik peab aitama; miks riik peab aitama? matusekulude katmine, perekonnaõigus, inimesed saaksid nõuda elatist (lapsed vanematelt ja vanemad inimesed oma lastelt); orvutoetus ja lesetoetus mees peab üleval pidama oma naist ja last, abielu püsis surmani, mees pidi garanteerima, Bismarki mudel kaitses ainult majanduslikult aktiivset inimest, kui töötav mees suri, siis naine ja lapsed jäid ilma toetuseta, abielu ei kesta lõpuni ja naine läks ka tööle; alguses pakuti orbudele ehk lastele toetust; kõik ei saa, on teatud kriteeriumid nt kui kaua abielu kestis, lapsed saavad teatud vanuseni; esieesmärk on toetada lapsi, teised on teisejärgulised (naised, vanemad)
töötada. 1839 Preisimaal taoline seadus kui Inglismaal. Alla 16-aastastel kuni 10 tundi tööaega. Sotsiaalõiguslik areng pani 19.saj teisel poolel aluse naiste- ja lastetöö, tööaja ja keskkonna, tööohutuse, palgagarantiide jne põhjalikule reguleerimisele. Selles osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa keisririik ja Saksamaal 1891.a kehtestatud töökaitseseadust võib pidada modernse sotisaalõigus seadusandluse läbimurdeks Euroopas. Saksamaal tekkisid (Bismarki ajal) Õnnetusjuhtumi seadus (1884- 1887), invaliidsus- ja vanaduspensioni kindlustamise seadus (1889), haigusjuhtumite kindlustamise seadus (1889).
suurhertsogkond. „Poola“ nimetust ei tahtnud Venemaa kasutada, lepiti kokku, et ei Saksamaa ega Venemaa ei kasuta seda nime (II ms ajal viimati kokkulepe), Saksamaal kasutati Kindralkubermangu nime, Venemaal Lääne-Ukraina/Valgevene 3) Suhtlus – sõjad! Enamus sõdadest olid vabadussõjad, hävitussõdu oli vähe. Erand: 2 maailmasõda (1914-1918; 1939-1945) 4) Reeglid – nii nagu Westfaalis kokku lepiti, nii oli. Neid kokkulepped ei jõutud muutma hakata. 2. Napoleon – Bismarck (nn Bismarki periood) Dollfuss – maailma piirid, kujunes välja globaalne süsteem ~ 1880, Berliini konverentsil jaotati maad lõplikult ära, kaotati ära maad, mis ei kuulunud kellelegi. Eurooplastele erakordselt soodne, oli kujunenud suurvõimuks. 1) Piirid - Euroopa roll (ÕISis ka) 130, 140 aastat tagasi, kes sõltusid Euroopast: Äärealad (tol ajal (ka kuni 1920ndad) Skandinaavia, ka Hispaania ja Portugal.
keelas alla 9-aasta vanuste laste töö ja piiras alla 16-aastaste laste tööaega 10 tunnini päevas. Keelati ka laste töö öösiti ja pühapäevadel. Sarnaseid seadusi kehtestati hiljem kogu Euroopas. Selle sotsiaalõigusliku arengu osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa Keisririik, mille eesotsas oli Bismark ja 1891 a-l Saksamaal kehtestatud töökaitseseadust võib pidada modernse sotsiaalõiguse seadusandluse läbimurdeks Euroopas Bismarki poliitilisi vaateid võiks iseloomustada natsionaalse feodalismina. 19 saj-l võeti vastu mitmeid tähtsaid sotsiaalkindlustusseadusi, millest tuleks kindlasti nimetada haiguskindlustusseadust (1886), õnnetusjuhtumiseadust (1884-1887) ja invaliidsus- ja vanaduspensioni kindlustamise seadust (1889). 19 saj-l sotsiaalpoliitilisi reforme iseloomustas kristlik patriarhaalne vaateviis (on võimalus - aitame, ei ole võimalust ei saa ka aidata). Reformimine kestis kuni I Maailmasõjani
annaabi.ee 
