vaidlushoos, et suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega" . Nende sõnadega hakatigi hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühe peamist eesmärki Saksamaa ühendamist. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani. 1866. aastal vallandas Bismarck Austria- Preisi sõja, kus Austria sai hävitavalt lüüa ning kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Samal aastal tehti Otto von Bismarckile atentaat. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusud Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa osariiki. Saksamaa ühendamise vastu oli Prantsusmaa. See valladas 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja. Sõjas Prantsusmaa purustati ja Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal,
tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega. Marseljees- Prantsusmaa kolmanda vabariigi ajal Prantsusmaa hümniks kinnitatud laul. ISIKUD: Bismarck- Elas 1815-1988. Kindlakäeline poliitik. Preisimaa valitsusjuht ja Põhja-Saksa Liidu valitseja. ,,Raua ja vere poliitik". ,,Raudne kantsler", Saksa keisririigi riigikantsler. Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse. Victoria- Valitses Inglismaal 1837-1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi.
Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist.Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa loomine väga suureks riigiks.Tugevdati armeed,lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada. Suund maailmapoliitikale. Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. Koloniaalimpeeriumi loomine. Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa
enam baierlasi ihkas rahvuslikku võitu ja ühtset rahvusriiki. Ludwig II oli tagasi astunud, isegi kui ta veel krooni kandis. Baieri kuningas oli ennast Preisi kuninga alla heitnud. Ja näis, et koos sellega kadus ka lugupidamine enese vastu. BAIERIMAA KEISRIRIIGIKS Preislane oli baierlaselt palju nõudnud, kuid Ludwigile selle eest ka üht- teist andnud ning jätnud talle lootuse, et ohvrid ei suurene ja rahasummad ei vähene. Bismarckile jäi Ludwigist nende esmakohtumise põhjal väga hea mulje. Ministrid ei kasutanud ära mitte üksnes Ludwig II isiksuslikke omadusi, vaid ka Baieri riigi konstitutsiooni, mis oli andnud nende kätesse konkreetse võimu ja jätnud kuningale ainult abstraktse ülimuslikkuse. Baieris realiseeris võimu mitte monarh, vaid riiklik bürokraatia- nõrga kuninga Ludwig II ajal rohkem kui kunagi varem.
1893. aastast liit Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 09.04.08 Inglismaa puhul oli tegemist hiilgava isolatsiooniga. See seisnes sellest, et Inglismaa püüdis hoiduda liitude sõlmimisest ning varjatult toetas tugevuselt teist riiki Euroopas tugevuselt esimese vastu. See õnnestus kuna Inglismaa on saar, maailma tugevaim laevastik. Kasvas Saksamaa tähtsus ja mõjuvõim. Seda kuna oli ühendatud ning tugev sõjavägi. See oli rajatud tänu Bismarckile. Pärast tema erru saatmist hakkas Saksamaa ajama maailmapoliitikat. Neid huvitas kolooniate vallutamine. 20
Pooldajate hulka kuulusid väga erinevate ideoloogijate pooldajad, eelkõige need pol parteid , kes näevad 25 kasutoovaks Berliini keskvalitsuse ja kuningaga koostöö tegemises. Bismarcki vastaste hulka jaguneb vanadeks konservatiividdeks , kes pm ei tunnistanud riigikantsleri rolli poliitikas, kes arvasid , et riigikantsleri tegevus on pm seadusevastane. Ülejäänud on need, kes Bismarckile ei meeldinud, ja kellest ta üritas reformiga lahti saada. · Bismarcki pooldajad: - Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid), - Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad), - Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei). · Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid), - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid), - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid,
Samal ajal oli Austrial Saksa liidus toetus: Saksimaa, Hannover ja Hessen -Kassel(?) veel. Otseselt siiski Saksa liit ei sekkunud Preisi Austria konflikti, mis tulenes ka Saksa liidu põhikirjast. Preisimma teostas ka Austria toetajate vastu sõjalise löögi. Otsustav lahing Saksamaa ühinemisel toimus 3.07.1866 Königgrätzi lahing, milles Austria saab tugevalt lüüa. Saksamaa ühendamine Preisimaa all oli selge. Pärsat suurt kaotust oli Viin sisuliselt Bismarckile valla ja ta oleks võinud selle vabalt vallutada, aga ta ei tahtnud, sest eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine ilma Austriata. Kui ta oleks vallutanud Viini, siis Preisi kaela oleks tulnud kõik Austria impeeriumi mured Balkani rahvastega ja Ungariga ja seda ta ei tahtnud. 23.08.1866 Praha rahuleping, millega Austria tunnistas täiel määral oma positsioonide kaotamist. Austria juhtimisel olev Saksa liit saadeti laiali, kõik pidi
annaabi.ee 
