järgi. Samas on eestlastele tähtsam võõrus, venelastele vanus. Kooliõpilaste arvates on pöördumisvormide positsioon Eestis väga tugev ja see ei kao (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Viidatud kirjandus ● Keevallik, Leelo 1998. Sinatamisest ja teietamisest kooliõpilaste arvamuste põhjal. – Keel ja Kirjandus nr 8, lk 541-553. ● Pajusalu jt= Pajusalu, Renate, Virve Vihman, Birute Klaas, Karl Pajusalu 2010. Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 207–224.
Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist. Kirjanduse poole pealt väärib tähelepanu Juri Lotmani raamatute « » ning "Kultuuri ettearvamatud mehhanismid" esitlused Moskvas (viimase puhul lisaks ka Peterburis). 2010. aastal ilmus täielikult viieköiteline Eesti-Vene sõnaraamat, mida samuti Moskvas Vene väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis esitleti. 6
Tartus 28. märtsil 1968, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969. aastast alates korraldatakse Tartus Emakeele Seltsi poolt J. V. Veski auks igaastane keelekonverents, millest on tänaseks saanud Emakeele Seltsi keskne teadusüritus. Tänavu, 2011.aastal, leidis Tartu Ülikoolis 27.juunil aset juba XLIV J. V. Veski päev, mis kandis nime ,,Eesti keele arengukavast ja Eesti keeltest". Oma ettekannetega esinesid Jüri Valge, Tõnu Tender, Birute Klaas ja Anna Verschik. Pilt 3. Johannes Voldemar Veski 3.3 F. J. Wiedemanni keeleauhind Ferdinand Johann Wiedemann (18051887) oli 19. sajandi silmapaistev keelemees. Tema elutööks peetakse 1869. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatut, mis sisaldab üle 50 000 sõna ja sõnaühendi. See on ulatuslik sõnavarakogu, millest ammutas materjali enamik järgnevate põlvede keelekorraldajatest......
Eesti kõnekeele korpuse kogumine ja Tiit Hennoste Tartu Ülikool translitereerimine Masintõlge I Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool Mitmesõnaliste verbide ja nende kokku-lahku kirjutamise vigade äratundmine eestikeelsetes Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool tekstides Veebipõhine interaktiivne keeleõpe ja selleks Birute Klaas Tartu Ülikool vajalikud ressursid Eestikeelne infodialoog arvutiga Mare Koit Tartu Ülikool Eesti keele koondkorpus Kadri Muischnek Tartu Ülikool TÜ eesti keele tesauruse (eesti wordneti) Heili Orav Tartu Ülikool täiendamine Süntaksianalüüsil põhinev keeletarkvara ning Tiit Roosmaa Tartu Ülikool
…kandvad rollid näidendites “Kahekesi kiigel” ja “Lesed” (*”Kahekesi kiigel” ja “Leskedes”) *”Nüüd oled sa Hamleti” eest peaauhinna saanud…> Filmi “Nüüd oled sa Hamlet” eest… Vahel on nime, lühendi vm käänamine võimalik: kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis kinost Kosmos = kino Kosmosest ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus punktist O = punkt O-st sirgele AB = sirge AB-le lk-lt 28 = lk 28-lt ENESEKONTROLL: TÜ õppeprorektor Birute Klaasi sõnul… Müügil on Siemens ja Braun kodumasinad. Ajaloolane Küllo Arjakase sõnul… Jõudsime piirilinn Valgani. Viisime tiigripoeg Kriimu loomaarsti juurde. Külalised tänasid korraldaja Estonia teatrit. Vajutage klahv X. Käisin Kalev spaas ujumas. Leppisin kokku sekretäriga Anneli Kaasik. Baleriinist Anna Pavlovast räägitakse legende. Leks kindlustus Grundig teler Vabadussõja veteran August Puustile anti orden. Näidend “Taevatrepi” autor on Paul Meriste.
ebapiisav keeleoskust. Õpilaste hinnang oma toimetulekule sõltub väga oluliselt sellest, kuidas õpetajad oma toimetulekut hindavad, mis tähendab, et õpetajate keeleoskus, hoiak üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes väljendub õpetaja tegevuses klassiruumis, õpilastega suhtlemises ja selle alusel kujunevad ka õpilaste hinnangud, sõltumata nende endi keeleoskusest ja reaalsest toimetulekust. Klaas, Birute (2003) ,,Eesti keele õpetamisest ja uurimisest võõrkeelena ja teise keelena Tartu Ülikoolis". 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. Juubelikogumik, 319348. Koostaja Valve-Liivi Kingisepp, toimetaja Mati Erelt. Tartu. Pool, Raili (2010) "Eesti keele teise keelena uurimine Tartu ülikoolis hetkeseis ja pespektiivid". ESUKA- 2010, 1 1, 5 19. Eesti keele kui teise keele/võõrkeele õpetamine sai hoo sisse 1990ndate aastate alguse muutunud
Õppis Varssavi Kunstiakadeemias, liitus Vene kunsti hõbeajastu avangardistliku liikumisega MIR Iskustva. Ergutas leedu laulukooride loomist, abiellus Sofia Symangaitega, tuntud poetess. Vaatamata menule oli pidevates rahalistes raskustes ning elu lõpupoolu kannatas vaimuhaiguse all. Väike-Leedu kultuuriline areng. 19.saj lõpp tugeva germaniseerumine. Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et võidukas ja tänulik valitsus annab pärast sõja lõppu Leedule suure autonoomia
annaabi.ee 
