emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt); · liike, kel esineb maternaalne hool (ainult emahool), iseloomustab valdavalt polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt); · liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad). Niisiis esineb monogaamiat valdavalt vaid neil liikidel, kellel mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest
Suguline valik on Charles Darwini poolt kasutusele võetud mõiste sugulisel paljunemisel toimuva assortatiivsuse ja suhtelisuse rõhutamiseks. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega. Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Soolisus aintab rekombinatsiooni teel kahjulikest mutatsioonidest lahti saada. Isaste võitlus- otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast
_ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad _ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane _ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane 52. Lordoos Lordoosiks nimetatakse ka asendit, millega mõne liigi emasloomad (näiteks rott) näitavad valmisolekut paaritumiseks. 53. Erinevate loomaliikide sigimise eripärad 54. Ema-järglase käitumise tekkimist mõjutavad tegurid _Hormoonide ja närvisüsteemi kontroll _ Kogemus ja õppimine _ Pärilikkus _ Haistmine
Kuna tugevamad isendid annavad ka tõenäoliselt suurema hulga ja tugevamaid järglaseid, siis on see ju positiivne areng. Tulemuseks ei ole mitte ebaeduka konkurendi surm, vaid tema järglaste vähene arv või nende puudumine. Võitluseks on vaja olla osav, tugev, omada loodulikke kaitsevahendeid (lõvilakk, haugi lõug), taevalikku häält ja lauluoskust või olla kohati ka ilus (lindude värvid ja sabad). Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Kõike seda saame me siinkohal võrrelda ju ka inimeste endi seas, kus valik toimub vahel ratsionaalsete ja vahel emotsionaalsete argumentide najal, kuid mehed arvavad ikka, et nemad on need kes valivad aga kas ikka on nii?!? 5
Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele. (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomad ei saa
Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomade suremus ilma lõimetishooldeta on suurem kui hoolde esinemise korral (vajavad toitmist, kaitset jne.) Parim strateegia nende vanematel on pigem soetada järglasi vähemal arvul, kuid see-eest nende eest hoolitseda. (a) biparentaalne hoole tasub ära juhtudel, kui kaks vanemat koos suudavad üles kasvatada rohkem järglasi kui üks vanematest üksinda või kui sellel partneril, kes järglased hülgab, on vähe sansse leida uut sigimispartnerit (b) ühe vanema hoole tasub ära sel juhul, kui järglaste üles kasvatamiseks piisab ühe vanema hoolest või kui järglased hüljanud sugupool suudab piisavalt kergesti leida uue partneri 21. Miks on enamasti järglaste hooldajaks emane.
Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud? Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu
annaabi.ee 
