olevas ökosüsteemis välja suletud aineringe ehk ökosüsteemis ringileb mingi hulk vabu mineraale, mis taimede poolt seotud energia arvel ringleb elusas looduses. Sellist ringlust nimetatakse ainete biogeenseks migratsiooniks. Tasakaalu tunnuseks on antud ökosüsteemi püsimine muutumatuna pika aja vältel. Ökoloogilise tasakaalu muutused Ökosüsteem läheb tasakaalust välja juhul, kui kasvõi üks ökoloogilistest tingimustest muutub, vaatamata sellele, kas tingimus on biootilist või abiootilist laadi. Ökoloogiline tasakaal võib paigast nihkuda nii inimtegevuse kui ka looduslike protsesside tagajärjel. Kui muutused on püsivad, kujuneb antud paigas välja uus kooslus ning teatud aja jooksul saabub uuesti tasakaaluseisund, nüüd juba uut tüüpi kooslusega. Juhul, kui muutused on ajutist laadi ja pühitingimused säilivad, taastub üldjuhul endine kooslus. Looduses leidub ka ökosüsteeme, mis on olemuselt tasakaalust väljas. Nt rabade ökosüsteemis
Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate
a) taimedel – varre homoloogid b) loomadel – imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi c) inimesel – peaaju areng mis viis mõtlemis- ja kõnevõimega inimese arenguni. 19.4. Too näiteid divergentsi kohta a) õistaimedest – üheidulehelised, päriskaheidulehelised b) b) imetajatest – hammaste mitmekesisus erinevat tüüpi toidu 19.5. Nimeta 3 abiootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist kuivus, temperatuur, soolsus 19.6. Nimeta 4 biootilist tegurit, mis võib piirata organismide elu, sigimist- konkurents emaslooma ja/või toiduallika pärast, elupaiga pärast ja kisklus (toiduallika pärast) 19.17. Selgita mimikri nähtust ja too selle kohta näide- mimikri on nähtus, kus üks liik sarnaneb teisega, eesmärgiga tagada endale kaitse või vähem vaenlasi, nn. pettekohastumus. Nt. Kahjutud maod sarnanevad erksa värvusega mürkmaoga. 19.18. Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud.Tooge
Populatsiooni elujõulisuse analüüs Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ''populatsioonide populatsioon'' e rändavate või passiivselt levivate
Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja 11 looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 42) Milliste Odum'i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökoloogid? Iga elusaine organisatsioonitase sisaldab biootilist (elusa struktuuri) komponenti, mis on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse. Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi. Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks.
D. Suurimat võimalikku Lotka-Volterra võrrandit? Malthus õigustas sõdasid populatsioonide võimega eksponentsiaalselt kasvada, samas kui ressursid samamoodi ei kasva. A on õige. 116. Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega: A. Sidus liiv? B. Kruus? C. Saviliiv? Väiksemad osakesed seovad vett paremini. Õige on C. 2015. aasta eksamilt 117. Mida tähistab populatsiooni piiratud kasvu võrrandis parameeter K: A. Liigi biootilist potentsiaali? B. Populatsiooni minimaalset võimalikku tihedust? C. Konkurentsi tugevuse skaalarit? D. Keskkonna kandevõimet ehk maksimaalset stabiilset populatsioonitihedust? Maksimaalne populatsioonitihedus ehk kandevõime näitab kui suurt populatsiooni vaadeldavates keskkonnatingimustes keskkond „kanda suudab“ (D on õige); 118. Milline mullaerim on parima vee kinnipidamise võimega: A. Sidus liiv? B. Kruus? C. Saviliiv?
2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis. Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist ökosüsteemi osa • vesi-, õhk, ja substraatkeskkond, lisaks kliima jt füüsikalised faktorid • produtsendid (autotroofsed organismid) • makrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt elusainest toitujad) • mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3
annaabi.ee 
