mõneti erinevatel põhimõtetel, kuid sobitub paremini valgla iseärasustega. Sellist protsessi kutsutakse ka rehabilitatsiooniks. • Veekogu korrastamine (ka saneerimine) on protsess, mille käigus muudetakse veekogu ja sellega piirnevate alade välisilmet, kuid kus veekogu enda ökoloogiline seisund oluliselt ei muutu. • Regulaarse korrastamise puhul võib kasutada ka mõistet hooldamine ja see on hädavajalik näiteks poollooduslike koosluste säilitamisel. Biomanipulatsioon Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Veekogude seisundi parandamise meetodid • Altpoolt lähtuvad ("bottom up") – alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. • Ülalt lähtuvad ("top down") – eelkõige biomanipulatsioon • seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks Biomanipulatsiooni eesmärk ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada
4. Algitsiidid ja herbitsiidid 5. Setete eemaldamine ja katmine 6. Veekogu sängi kujundamine 7. Hüdroloogilised meetodid Esmalt peab selgitama igal konkreetsel juhul veekogu tervendamise vajaduse ja lõppeesmärgi millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down") ○ eelkõige biomanipulatsioon ○ seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks. FP » ZP » lepiskalad » röövkalad ○ Kui FP produktsioon on oluliselt suurem ZP toitumise kiirusest, hakkab FP kogunema ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus Tervendamise eesmärgid
Kasvatus Kasvatamise eesmärk Looduses mõjutavad haugi arvukust eelkõige klimaatilised ja hüdroloogilised tegurid (veeseis, koelmute seisund ja juurdepääsud, ilmastik kevadel). Neil aastail, mil olud ei võimalda normaalset kudemist, võib teatud veekogudes tekkida haugivarude täiendamise vajadus. Haugi kunstlikku paljundamise, kasvatamise ja asustamise eesmärgiks on haugivarude taastamine, täiendamine ja veekogude biomanipulatsioon. Haugi paljundamisega on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis
kui suudetakse ära hoida välisreostus. Kasutatakse sette oksüdeerimist, fosfori sidumist ja orgaanilise aine lagundamist denitrifikatsiooni teel. Oksüdeerunud raud seob fosfori. Oksüdatsiooniprotsesside käigus orgaaniline aine laguneb lämmastikuks, süsihappegaasiks ja veeks Biomanipulatsiooni põhimõte - Fütoplanktoni kui toiduahela aluse kontrolli alla võtmine ökoloogiliste meetoditega. Biomanipulatsioon on ökosüsteemi bioloogilise struktuuri muutmine kvaliteedi parandamise eesmärgil Tervendamise meetodite head ja vead (vähemalt 3 omal valikul) biomanipulatsioon parandab vee kvaliteeti ja vähendab sisekoormust -- nõuab rohkete vabatahtlike kaasamist, on väga töömahukas ja aeganõudev. veekogu süvendamine + P-rikka põhjasette eemaldamine vähendab oluliselt sisekoormust, suurem sügavus parandab vee kvaliteeti-- süvendamise kulud väga suured.
liigilise koosseisu muutmiseks. Oluline on kõigi vahenditega pidurdada järvede eutrofeerumist ja reostumist. Selleks tuleb vältida lautade, asulate, tööstusettevõtete rajamist järvede lähedusse. Kui seda on aga juba tehtud, siis on vaja leida võimalused sealt lähtuva reostuse suubumise takistamiseks järve. Koos järvedega on vaja kaitsta ka nende valgala. Meetod Eelised Puudused Biomanipulatsioon Tõhus meetod. Võib kasutada Eeldab põhjalikke teadmisi veekogus kombineerituna teiste meetoditega. olevate toitumissuhete kohta. Saavutatud seisundi säilitamiseks nõuab korduvat rakendamist. Veetaseme tõstmine Loob soodsad tingimused kalastikule
troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri
troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri
2.Innovaatiline kalatöötlemine, sh tehnoloogiad tootmises, alternatiivse energia kasutamine 3.Koelmute taastamine, koelmutele ja 3.Kalatoiduliste liikide ebaproportsionaalne elupaikadele ligipääsu tagamine suurenemine (kormoranid, hülged), mis 4.Majanduslikult põhjendatud juhtudel kalade vähendab majanduslikult olulisi kalavarusid ettekasvatamine 4.Võõrliikide suurenemine ja mõju 5.Biomanipulatsioon põhjendatud juhtudel kohalikele liikidele 6.Teadusseire, rakendusuuringute, teadlastega koostöö suurendamine sh kalavarude täiendav 5.Keskkonnaseisundi halvenemine hindamine; inimtegevuse tagajärjel 7.Teadlikkuse tõstmine, koolituste suurendamine sh noorte ja hõimlaste kaasamine koolitustegevustesse, majandus- ja ettevõtlusalased koolitused jms 8
annaabi.ee 
