· Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust · Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta: · - väävlisisaldus jääb alla 0,001%; · - tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; · - kasutamist loetakse CO2-neutraalseks; · - ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; · - on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; - head määrimisomadused säästavad mootorit. Biodiisel ei ole mürgine Ühtse põllumajanduspoliitika alusel võib biodiisli toorainet kasvatada ka söötis ja väheväärtuslikul põllumaal, mis muidu jäetaks kasutamata.
segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2-3 tundi. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse. Biodiisli eelised: *On biolagundatav; *Toodetakse taastuvatest allikatest *On väävlivaba (alla 0,001%) *Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50%, põleb puhtamalt kui konventsionaalne diislikütus *Paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju CO2, kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud *Ei sisalda bensooli ega ka teisi aromaatseid ühendeid *Vähendab süsivesinike emissioone *Head määrimisomadused ja hoiab mootorit *Keskkonnasõbralik alternatiiv tavalisele diislile *Kergesti bioloogiliselt lagundatav ja ei ohusta
c. initsiaator on peroksiid d. isolaator on parafiin Küsimus 2 PP kasutusvaldkonnad... Vali üks või enam: a. mööbel b. pakkelindid c. vaibad d. lennuki välispinnad Küsimus 3 Epoksüvaike iseloomustab: Vali üks või enam: a. suur tugevus b. madal veekindlus c. kõrged sisepinged d. hea adhesioon teiste materjalidega Küsimus 4 Millised nendest väidetest on õiged PVAC puhul? Vali üks või enam: a. külmumiskindel b. biolagundatav c. madal adhesioon paberiga d. kasutatakse liimidena Küsimus 5 Mis on UF? Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus?
Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust . Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest selle väävlisisaldus jääb alla 0,001%; tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; biokütuse head määrimisomadused säästavad mootorit. Mitmed uuringud on näidanud, et 1 kg tavalise diislikütuse asendamine biodiisliga vähendab CO2-emissiooni 3 kg võrra. Biodiisli kasutamise korral väheneb ka muude kahjulike ainete heide. Teatud juhtudel on võimalik biodiisli tootmiseks kasutada ka pruugitud toiduõli ning sel moel vähendada selle prügilasse sattumist .
kasutamisega kaasnevaid nüansse. 1. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhtamalt põlev diiselkütus, mida tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi praegustele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb samuti umbes samaks. 1.1. Biodiisli eelised Biodiisel on: · biolagundatav · põleb puhtamalt kui konventsionaalne diiselkütus · on taastuv energiaallikas · seda toodetakse taastuvatest ressurssidest. 2 Biodiisli vahe konventsionaalse diisliga tuleb välja olulises põlemata süsivesinike, CO ja tahkete osakeste emissioonide vähenemises. NOx emissioonid kas vähenevad või suurenevad pisut olenevalt tootmistsüklist
katalüsaatori juuresolekul: silindriõli oktaanarvu tõstev lisand (ca 11% mahu järgi), vees 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur)...............4CO + 8H2 Jääk > 370 27-30 väga hästi lahustuv, ent raskelt biolagundatav. Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas kuni 200- gudroon 4)Määrdeõlide tootmine · Lahustid (süsivesinikud): CH 2Cl2, CHCl3, CCl3CH3, 30 at rõhuni tempil ca 300 C. Katalüsaator on Cr 2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse
mikroorganisme. _ Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. _ Tekib mulda rikastav huumus Koduskompostimine: Majapidamises tekib olulisel määral kompostimiskõlbulikke jäätmeid. Valminud komposti saab koduaias kasutada ning Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid. Koduskompostimine: a) Kompostihunnik- põhja panna õhulisi materjale ( oksad) b) Kompostihoidla Kompostitav materjal peab olema biolagundatav _ Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti _ Valgud lagunevad kergesti _ Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti _ Puiduligniin laguneb eriti raskesti. _ Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga _ Prügilademes võivad paberilehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sada aastat. Osakeste suurus: · Mida väiksemad osakesed, seda suurem on mikroobide tegevuseks avatud pind
· Põhja asetada õhulisi materjale (oksad) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Kompostitav materjal- Peab olema biolagundatav Kompostihoidla Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti Valgud lagunevad kergesti Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti
põletatakse nende tekkekohas ja tekkiv soojus kasutatakse ära; o puitjäätmeid, kui nad ei sisalda ohtlikke aineid. Olmejäätmete koostis Eestis (AS Vaania andmetel) Koostis komponent Tallinn* Pärn Rapla Aravete Kiiu Loo Keskmin u e Orgaaniline 41,5 32,1 38,2 48,2% 56% 40,2 42,3% (biolagundatav) % % Paber ja kartong 23,8 14,1 24,6 24,6 19,5 40,9 25,3 Klaas 2,4 5,6 1,6 3,6 0 1,6 2,7 Metall 5,4 6,7 11,8 0,1 0,7 2,1 3,9 Plastik 19,1 2,6 5,5 10,4 4,12 5,7 11,6 Puit 2,1 8,2 1,2 3,6 11,9 1,3 3,3
annaabi.ee 
