aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud. Elulised situatsioonid segunevad tema näidendeis viidetega fantaasiamaailma ning muutuvad seeläbi ilmnenud äärmuslikus igapäevarealismis üdini koomilisteks ja lausa sürreaalseteks, kuid jäävad seejuures vaatajale inimlikult lähedasteks. Oma uuemates näidendites kasutab Kivirähk rohkem biograafilist materjali nii Eesti kui ka Euroopa kultuuriloost. Sürrealistide Dali, Breton, Duschamp, Tzara, Bunuel jt elulugudest lähtub näidend "Sürrealistid", Eesti teatri saja- aastast ajalugu läbi huumoriprisma vaatab "Teatriparadiis" ning kohaliku teatriajaloo suurmehe ja teatrikooli asutaja Voldemar Panso elulool põhineb "Voldemar". Viimase eest tunnustati Kivirähki 2007. aastal nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kui
isikupärased ja äratuntavad. Tema kompositsioonid on andnud inspiratsiooni kasutada neid mitmel erineval moel ja ikka me tunneme selle kohe ära see on ju Mondrian ! Tänapäev Serbia rahvusmuuseum oli esimene, mis tegi Mondriani töödest püsinäituse Yves Saint Laurent'i rõivadisain on Mondrianist inspireeritud Ka Nike on kasutanud oma rõivaste disainimisel Mondriani stiili Temast on kirjutadud 5 biograafilist raamatut Artists of the 20th Century: Piet Mondrian DVD Piet Mondrian Documentary Art Graphic Design Modern art http://www.youtube.com/watch?v=HIFYDxADa http://www.youtube.com/watch? v=8XKSfyV_i8s Tänan kuulamast! Materjal "...ismid abiks kunsti mõistmisel" Stephen Little "Moodsa kunsti lugu" Norbert Lynton "Avita"2001 20. sajandi kunst A.juske, J.Kangilaski, R. Varblane "Kunst" 1994 "Kunstikultuuriajalugu" J. Kangilaski
sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen
Biograafilise töö käigus mõeldakse läbi keerulised olukorrad oma minevikus ning võimalikud väljavaated tulevikule (selle protsessiga võivad olla seotud ka "olulised teised" kui olulised enesehinnangu subjektid). - Biograafilise töö käigus kujuneb tegevusplaan ehk biograafiline strateegia edasisteks toiminguteks, mille põhjal inimene oma edasist käitumist kujundab ja suunab või teeb pingutusi, et saavutada seatud eesmärki. Biograafilist tööd on võimalik teha ka autobiograafilise jutustuse läbi, kus inimene räägib oma eluloos juhtunust, keskendudes mitte ainult sündmustele, faktidele jm oma elus vaid oma tunnetele seoses nende kogemustega, reflekteerides sellisel viisil elulooliste kogemuste tähendust oma edasisele elukäigule. Biograafiline tegevusplaan/strateegia kujuneb läbi selle, kuidas inimene mõtleb läbi oma
varustatud idüllnäidend ,,Kalurid" (1779), idealiseeritud kujutis Själlandi kalurirahvast. Üksikud laulud sellest, nt. Taani rahvushümniks saanud ,,Kong Kristian stod ved höjen ast" (,,Kuningas Kristian seisis kõrgel masti juures") ja merelaul ,,En Sömand med et modigt Bryst" (,,Meremees julgesti tuksuva rinnaga") kuuluvad taani parema lüürika hulka. Lisaks tunnistavad Ewald'i kõrgeid luuletajavõimeid rohkearvulised väärtuslikud üksikluuletised. Biograafilist laadi teosega ,,Elu ja arvamused" (u. 1777) on ta ka proosa alal andnud parimat kõigest, mis 18. saj. teise poole jooksul on kirjutatud. Jens Beggesen (1764-1826) elas ja tegutses juba osalt romantismi ajal. Prantsuse klassitsistliku vormimaitse esindajana kirjutas ta kõlavaid, väga vormiküpseid, kuid üldiselt pinnapealseid, mänglevalt vaimukaod luuletusi, ballaade, värssjutte, vahel ka saksa ja prantsuse keeles. Tema paremate teoste hulka loetakse reisikirju ,,Labürint" (1792-93). Kui
modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet
(Refereeris Riin Magnus) 15. Bloomi "mõjuprintsiip" rakendatuna luule analüüsis 16. Bahtin. Kronotoobi mõiste. Bahtini poolt kirjeldatud kronotoobid, nende eristamise põhimõtted Žanri ja selle eriliigid määrab kronotoop. Kirjanduslikus aegruumis valitsevaks aeg. Antiikromaani tüübid: 1) seikluslik proovilepanekuromaan seiklusaeg Biograafilise aja kahe hetke vahel laiub põhjatu kuristik, abiellumise ja abielu vahele jäävad hetked väljaspool biograafilist aega, kuivõrd nad ei muuda tegelasi üldse. Kõik tegelastevaheline jääb samaks, mingit arengut v taandarengut ei toimu. Seiklused ei jäta nende ellu v psüühikasse mingit jälge. Seiklusajal puudub igasugune looduse v olustiku tsüklilisus (tegelased ei vanane). Ei saa juttu olla seiklusaja ajaloolisest lokaliseeritusest. Seiklusaja sees: konkreetse seikluse puhul arvel päevad, ööd, minutid nagu igasuguses aktiivses tegevuses
modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile. Asendas enne domineerinud biograafilist-ajaloolist meetodit (kirjandusteksti tõlgendamine autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet
Selliseid kultuuri muutumise tingimustes tekkivaid konflikte tuleb eristada konfliktidest, mis tekivad erinevate kultuurisüsteemide kokkupuutel. Igal juhul hindavad teise grupi liikmed erinevate kultuurikoodeksite konflikti haaratud isiku käitumist kui teatud määral ebanormaalset. Mõned uurijad kontsentreerivad kultuurikonflikte uurides tähelepanu mõjule, mida niisugune konflikt osutab konkreetse isiku käitumisele. Selline lähenemine on omane psühhiaatriale, biograafilist meetodit kasutavale sotsioloogiale. Need teadlased vaatlevad taolist konflikti kui isikule sisemiselt omast. L. Wirth väidab kategooriliselt, et kultuurikonflite võib vaadelda delikventsust mõjutava faktorina ainult sel juhul, kui isik tajub seda konflikti ja tegutseb nii, nagu seda konflikti ei eksisteeriks. Kultuurikonflik on psühholoogiline konflikt, kuid erinevad distsipliinid mõistavad selle iseloomu erinevalt.
Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50. aastatel, Saksamaal takistas kvantitatiivne traditsioon suuliste allikate tunnustamist veel 1970. aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud
Nii on Bornhöe tõkes (lüendatult) ilmunud «Robinson» (1891), «Reinuvader Rebane» (1892), «Don Quijote» (1900), ajaloolisi jutustusi saksa ja vene keelest jm. Neid eesmäke taotles ka tema almanahh «Lindanisa», kus ilmus muuhulgas Lermontovi luuletuse ««Ingel» tõge ja veneaineline ajalooline jutustus «Saara». Bornhöe enese muukeelsest ilukirjanduslikust ja publitsistlikust tegevusest puudub seni konkreetsem üevaade, mis võks pakkuda peaasjalikult kül biograafilist huvi. On teada, et tal Saksamaal mitmeid töd ilmus (sellele vihjab ta ise kirjas A. Buschile 4. juulil 1891), samuti teavad kirjaniku omaksed nimetada üt Bornhöe romaani «Buduar und Zirkus» (Bruno v. Innise pseudonü umi all), kuid seni ei ole õnestunud neid teoseid leida. Bornhöe loomingu paremikku iseloomustab haa- 459 rav jutustamisanne, elav fabuleerimisvõme, osav dialoogiarendus ja elavate, meeldejä avate kujude loomise oskus
annaabi.ee 
