Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi
· Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala. · Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. · Biosfäär- ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri
Maismaa, mere ning fossilide karbonaatne materjal on hea alus uuringutele, millest leitakse PETM-ile omane negatiivne CIE. Antud sündmusele oli iseloomulik maailmamere hapestumine ja tsirkulatsiooni muutus, karbonaatide suurem lahustuvus (CCD kõrgemal), ihnofossiilide kadumine, õhu ja vee temperatuuride globaalne kasv ning sedimentatsioonilise tsükli vahetus. Kuigi enamus organismidest ei saanud viga (va BFI sündmus), toimusid muutused imetajate biogeograafias ja morfoloogias. Hiljem toimus silikaatide murenemine, karbonaatide sadestumine ja orgaanilise süsiniku mattumine ning sellega kaasnev keskkonna taastumine. PETM-i sündmusel on potentsiaali olla analogiks tänapäeva globaalse soojenemisele, kuigi mudeldamine on raskendatud kahe sündmuste mõne erinevuse ja andmete puuduse tõttu. 8 7. Kasutatud kirjandus Dickens, G. R., O'Neil, D., Rea, D. K. & Owen, R. M
Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata.
Viimasel juhul moodustavad ühe isendi vegetatiivselt tekkinud järglased geneetiliselt ühtlase järglaskonna klooni. Ka siis, kui tütartaimed eralduvad ja jätkavad oma iseseisvat elu, on klonaarne populatsioon oma geneetilistelt eeldustelt ühtlane. Hardy-Weinbergi seadus: Selle järgi on tasakaalustunud populatsioonis genotüüpide suhe konstantne. Seadusel on oluline tähtsus reaalsete populatsioonide geneetiliste omaduste uurimisel ning muutuste prognoosimisel. Süstemaatikas ja biogeograafias on kasutusel teistsugused mõisted. Liigisiseste üksuste piiritlemise kriteeriume on otsitud ka tsütogeneetikas, kus on püütud kromosoomide arvu seostada isendite morfoloogiliste ja füsioloogiliste erinevustega populatsioonis. Tänapäeval on võimalik eksperimentaalselt kindlaks teha, millisel määral kasvukoht mõjutab taime taksonoomilisi tunnuseid ning kuidas need tunnused on seotud genotüübiga. See on ökoloogia ja geneetika lähenemine biosüstemaatika.
Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine Sarnased alad ühendatakse ühte klassi Võib olla mitmel pool, mitme osana Näiteks bioomid · Rajoneerimine Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid
indeks: iga kriipsuke on koosluses elav liik. Kirjutada üles esimese koosluse liigid ja siis teise ala liigid. Tuua välja, et mõned taksonid on samad (sama rea peal) ja osa liike on ainult esimeses koosluses, osa ainult teisel. Kui need üle lugeda /tähistada esimese koosluse elurikkus tähega a, teise tähega b ja ühised c. (indeks) I=a/a+b-c (ühised liigid jagada kõikide liikidega) I= ühised/kogu nimestik Jaotused biogeograafias: · Klassisfitseerimine o Sarnased alad ühendatakse ühte klassi o Võib-olla mitmel pool, mitme osana o Näiteks loodusvöötmed ehk bioomid · Rajoneerimine o Eraldatakse piirkonnad, mis on seemiselt piisavalt sarnased o Igat regiooni saab olla ainult üks o Floristilised riikkonnad, zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid. Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides
taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala /territoorium v. akvatoorium/ Maal) uurimine. Biogeograafia jaotub: 1)bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid. 2)geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb
Mõiste fülogeograafia võttis kasutusele J.Avise 1987. aastal 2. Millised on A.R.Wallace'i aegset kuus põhilist zoogeograafilist tsooni? Palaearctic, Aethiopian, Indian, Australasian, Nearctic, Neotropical. 3. Mis on Wallacea ja kuidas see tekkis? Wallacea ühendab India ja Vaikse Ookeani vahelisi alasid. Läänepiiriks Wallace joon, idapiiriks Lydekkeri joon. Tekkis Wallace tähelepanekute tõttu; ta eristas Austraalia ja India fauna. 4. Mida lisas juurde Ernst Haeckel biogeograafias? Darwiniga sarnaselt arvas Haeckel, et kõik inimesed pärinevad ühest eellasest. Haeckelist alguse saanud dünaamiliste faunade meetod (horoloogia). Muuhulgas võttis termini ökoloogia selle tänapäevases mõistes kasutusele. 5. Mida olulist andis biogeograafiale Alfred Wegener, millal tema hüpoteesid aktsepteeriti? Arvas, et sarnaste fossiilide olemasolu kaugetel kontinentidel viitab selgesti nende maatükkide kunagisele koosolemisele. Nimetas selle kunagise mandri Pangaeaks.
Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia biogeograafia Biogeograafia ja biogeotsönoloogia Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v. akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5
annaabi.ee 
