joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju talvetingimustes. Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk, mis jääb jääkatte alla, vesi vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal.
Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 18.Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. Inimestel on vaja kvaliteetset joogivett. 19.Selgite reoveepuhasti tööpõhimõtet. Mehhaanilse puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht, naftasaadused ja muud prahti, kerkivad puhasti pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamise käigus lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Täielikult saab eemaldada P ja N ühendid, et vähendada veekogudde reostamist biogeenidega. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerumine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale.
VAJAVAD HAPNIKKU. SEL JUHUL ON TEGEMIST AEROOBSE LAGUNDAMISEGA. PEALE AEROOBSETE BAKTERITE OSALEVAD JA TÕSTAVAD LAGUNDAMISE PROTSESSI EFEKTIIVSUST ANAEROOBSED BAKTERID . BIOLOOGILISEST PUHASTUSETAPIST VOOLAV VESI EDASI JÄRELSETITITESSE, KUS AKTIIVMUDA SETTIB NING PUHAS VESI VOOLAB VÄLJA REOVEEPUHASTIST. BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD. SELLEGA KAASNEB VEE LÄBIPAISTVUSE VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE....................................................
O2 tarbivad mikroorganismid (bakterid, protistid, seened). Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel rajatakse biotiike, puhastuslodusid ja pinnasfiltreid; samuti saab kasutada looduslikke märgalasid nagu lammid ja taimestikurikkas lodud. Põhimõttelist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastuste vahel ei ole. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Samuti sõltub puhastuse efektiivsus looduslikes
õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja veekaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni kahjuks pöördumatult (Järvet, Laanemets, 1995). Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on Viljandi linna reovesi ja seakombinaadi jäätmed, mida laotatakse põldudele (Järvet, 1983). 10 Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977)
Huumusained töötavad nagu karbonaadidki omalaadse puhversüsteemina adsorbeerides biogeenidest eriti just fosfaate. Viimased on siseveekogudes peamiseks primaarproduktsiooni limiteerivaks faktoriks. Huumusained mõjutavad oluliselt veekogu valgusrezhiimi, hajutades ja neelates tugevasti kiirgust. Seepärast võib väita, et mida rohkem huumusaineid, seda stabiilsem ökosüsteem. Bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine seevastu täidab peaaegu sarnast osa biogeenidega. Mineraalsed biogeenid lülituvad aineringesse sünteesiahela, need ained aga laguahela kaudu. Seepärast kujuneb orgaanilise ainega reostunud veekogu liigiline koosseis ka hoopis teiseks. Reeglina, mida rohkem on veekogus bioloogiliselt kergesti lagunevaid orgaanilisi aineid, seda ebastabiilsem on veekogu. · ilmastik Ilmastik mõjutab veekogu seisundit temperatuuri ja sademete kaudu. Reeglina mida madalama troofsusega on veekogu, seda rohkem on see mõjutatud ilmastikust ja vastupidi
Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk
Secchi ketta läbipaistvus ainult 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd on 5cm-3 m, enamasti <1m sügavusel. Võrdluseks järvedes on euf. vööndi väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete tõttu tume, happeline (madal pH), toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde toodaval) materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria, Batrachospermum. Kärestike vahel olevad alad (pools), mis pindalalt ületavad mitmekordselt kärestike pindala, on asustatud soontaimedega. Harva on kogu jõesäng
Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde Liikumisviis oleneb keha kujust. toodaval) (võrdlus: autohtoonne-kohalikul · Kalad rändavad materjalil põhinev) materjalil. HORISONTAALSELT alade vahel, mis on · Üleujutuste ajal rikastavad jõed sobilikud sigimiseks, toitumiseks ja üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes varjumiseks ebasoodsate tingimuste eest, nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. talvitumiseks. Homing (tagasipöördumine amfiibidele. sünnijõkke) -kalapopulatsiooni evolutsioonilise adapteerumise tulemus 2 kohalike tingimustega
annaabi.ee 
