- orgaanilisi happeid - looduslikku mett - sünteetilist essentsi · Tehismesi jäljendab: - mee maitset ja - lõhna 20 Suhkrumesi · Mesilaste poolt töödeldud suhkrusiirup · Erinevalt looduslikust meest pole selles: - valkaineid - mineraalaineid - vitamiine 21 Looduslik mesi · Jaguneb botaanilise päritolu alusel: - õiemeeks - lehemeeks 22 Biodünaamiline mesi · Tänapäeval toodetud mesi jääb nii oma raviomadustelt kui ka maitselt maha 100 aastat ja enamgi tagasi tarudest või puuõõnsustes elavatelt mesilasperedelt saadud meest · Sellele ideaalile püüab lähedale saada biodünaamiline mesindus 23 Biodünaamilise mee kvaliteedi tagavad: - mesilasi hoitakse aasta ringi suurtel looduslikel aladel, - mesi on kogutud paljudelt erinevatelt taimeliikidelt, - selle koostis on rikkalikum
likke, isikupäraseid ja põnevaid veine. Ülevaate kirjutas Arne Pajula 40 41 Biodünaamiline ja orgaaniline Orgaaniline veiniviljelus viinamarjakasvatus Hoopis laiemalt on levinud orgaaniline ehk ökoloogiline ehk maheveinikasvatus. Saksamaal on olnud selle eestve-
kärbestele, sipelgatele ja hiirtele · Soolikarohu leotisega pritsitud kartulipealsed ei meeldi kartulimardikatele, · Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika ja kapsakoi röövikutele Tomat · Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4
- mineraalaineid - vitamiine LOODUSLIKMESI Jaguneb botaanilise päritolu alusel: - õiemeeks - lehemeeks BIODÜNAAMILINE MESI Tänapäeval toodetud mesi jääb nii oma raviomadustelt kui ka maitselt maha 100 aastat ja enamgi tagasi tarudest või puuõõnsustes elavatelt mesilasperedelt saadud meest Sellele ideaalile püüab lähedale saada biodünaamiline mesindus mesilasi hoitakse aasta ringi suurtel looduslikel aladel mesi on kogutud paljudelt erinevatelt taimeliikidelt, selle koostis on rikkalikum (mesilased eelistavad just sellist mett) mahemesila peab asuma 5 km raadiuses eemal intensiivtootmisest Mee säilitamine Mee säilitamine sõltub selle kvaliteedist Mee niiskusesisaldus ei tohi olla üle 20% Parim hoiuruum: - jahe - pime - temperatuur 10 kraadi ringis
ka saagikus on oluliselt parem kui enne noorkuud külvatutel. Maria Thuni väitel (Thun, 2010:11) jätab külviaeg taimedele kõige olulisema jälje. Oluline on ka istutusaeg, ehk aeg, mil taim teise kasvukohta üle viiakse, samuti hooldustööde tegemise aeg. Maria Thuni külvikalendrit tõlgitakse eesti keelde alates 1990.aastast. Kuu vaatlustabelid on avaldatud ka Eesti Astroloogia Seltsi koduleheküljel http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/. Biodünaamiline põllumajanduses arvestatakse taimede paljundamisel ja eriti seemnete külvamisel kosmiliste rütmide mõjudega, samas ei unustata, et see on vaid üks faktor paljudest. Oma aastatepikkuste katsetuste tulemusel jagab Thun (2010:18-22) taimed nelja rühma: juurtaimed, lehttaimed, õistaimed ja viljataimed. Külvamisel 12 soovitatakse külvipäeva määramiseks jälgida, millise taimeosa saaki soovitakse.
Väetise kasutamise aluseks Liebigi õpetus intens. maavilejlus üle 90 sü/hp ; Tasakaalustatud maailj 60-90 sü/hp; Ekstensiivne maavilj alla 60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus: Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. · Biodünaamiline maaviljelus aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. · Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega.
Väetiste kasutamise aluseks on J. von Liebigi õpetus. • Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus Välditakse sünteetiliste mineraalväetiste ja teiste keemiliste preparaatide kasutamist. Põhirõhk on siin asetatud kompostitud orgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamisele ning liblikõieliste kultuuride kasvatamisele. • Biodünaamiline maaviljelus – aluseks on R. Steineri antroposoofiline maailmavaade ja taimekasvatustöödes jälgitakse külvikalendrit. Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus – põhineb mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiviseerimisel. Pearõhk on asetatud orgaanilistele väetistele. Kultuuride väetamine Üldine skeem • Nõuded mullale • Lubiväetiste kasutamine • Orgaaniliste väetiste kasutamine
Kokkuvõtteks võib öelda: kuigi põhu otsene muldaviimine halvendab mõnevõrra mulla fütosanitaarset olukorda, ei kaalu see kahju üles seda positiivset efekti, mida annab põhk orgaanilise väetisena mullale. Põhu kasutamisel väetisena tuleb jälgida mulla N- sisaldust ning selle puudusel mineraal- või orgaanilise väetisena juurde anda. Kasutatud materjalid 1. Aiapidaja käsiraamat. Biolan tootekataloog. 15 lk. 2. Appelgren, M., Lindberg, A. Biodünaamiline aed. Maalehe Raamat 2004. lk. 22...31. 3. Fertilizers and their effective use. Diagnosis by soil testing. Vaadatud aadressil: http://www.fertilizer.org/ifa/publicat/html/pubman/introd11.htm 4. International Fertilizer Industry Association. Kodulehekülg. Vaadatud aadfessil www.fertilizer.org 5. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. 6. Jõustub uus mahepõllumajandusele viitav märk ja selle kasutamise kord. http://www.ceet.ee/index.phpy/z0zNEWSy255.html 7. Kaasik, A
annaabi.ee 
