saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinekiududest. Ksüleem (puiduosa) on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, kus on trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. 24.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missuguses orgaanilised ained (toimub laskuv vool) Ksüleemis - tõusev vool Floeemis - laskuv vool 25.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, bikollateraalne, kontsentriline, radialen 26.Kuidas rakuseinte iseärasuste alusel kollenhüümi liigitatakse? Nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 27.Korp: a) kus tekib? b) miks tekib? Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel. Sest välimised koed deformeeruvad ja surevad 28.Mis on piimasooned ja kus nad paiknevad? Elusad rakud, mis sisaldavad tsütoplasmat, mitut tuuma ja piimmahlaga täidetud vakuooli. Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime. 29
Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot;
Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumist sekundaarne foleem ja ksüleem Foleem/niineosa:laskuv vool, Koosneb:sõeltorudest, saaterakkudest(iga sõeltoru kõrval üks saaterakk), niinekiududest. Sõeltoru: pikad, tömbid, prosenhüümsed rakud. Rakukestad rohkete pooridega(sõelplaat). Juhtkimbu jagamine Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)( niineosa ümber, puiduosa), Kollateraalne (sagedaseim)( puiduosa ja niineosa kõrvuti), Bikollateraalne (kõrvitsalistel)( kahe puiduosaga: niineosa puiduosa niineosa), Radiaalne (juurtes) puiduosa ja niineosa vaheldumine: niineosa puiduosa niineosa puiduosa jne. Osadel Sammaldel on jäänud rudiment sporofüüdile- sulgrakkudega õhu lõhe. Sellest saab järeldada et sammaltaimed on arenenud sõnajalgadest, mitte vastupidi. Nii täiuslik õhulõhe struktuur ei saanud tekkida lihtsalt niisama- selleks pole vajadust. Helmik samblal on paksus
· Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad. Orgaaniliste ainete sünteesi organ. Vee ja mineraalainete omastamine. Fotosüntees, hapniku omastamine, kinnitusorgan. Juur on säilitusorgan
Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. ·Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Ksüleem ehk puiduosa trahhed, traahheiidid, puidukiud, parenhüüm. Floeem ehk niineosa sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm. ·Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja
Kontsentrilised juhtkimbud esinevad sagedamini risoomides; kollateraalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad kõrvuti, floeem enamasti juhtkimbu välispinna pool, ksüleem aga seespool. Sagedaseim juhtkimbu tüüp; bikollateraalne juhtkimp. Floeem asetseb kahel pool ksüleemi. Esineb korvõieliste (Asteraceae), maavitsaliste (Solanaceae), kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) jt. sugukonnas; radiaalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad vaheldumisi. Radiaalne juhtkimp on iseloomulik juurtele.
Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp
Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem),
Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. · Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. · Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis.
Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi. Juhtkimpude ehitus ja tüübid Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis. Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes. Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem- ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas. Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi. Esineb juurtes. Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis.
annaabi.ee 
