„Tapamaja, korpus viis“ 1969 Imažism Levis Ameerikas ja Inglismaal 1909-1917 Täielik vormivabadus E.A. Poe Sergei Jessenin 1895-1925 1916 aastast moeluuletaja Idüll, kodumaa, sentimentaalsus 1919 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan Biitnikud (1950. Aastad) On subkultuursesse biitnike põlvkonda kuuluv isik. Beat (rütm, löök), beated down, beat to his socks-> on the beat (hingekosutav) Biitnik- stereotüüp boheemlastest, kes kirjutavad igavat luulet ja mängivad bongosid Biitkultuuri kuulub luule, kunst, bepop, jazz ning rändav eluviss. Lääne kultuuri õiteaeg (seksuaalne, vabadus, naisõiglus, gay-liikumine, rassismivastane liikumine, hipikultuuri alguspunkt) Willian Burroughs (1914-1997) Ameerika kirjanik Biitnike põlvkonna juhtfiguur
selliselt 1953.a. Seostatakse kuigipalju gängide, rassismi ja kuritegevusega, mida meedia kõvasti võimendas. 1970. aastateks, mil tärkas selle liikumise teine laine, oli ühiskonna suhtumine teddy boy’desse märgatavalt leebemaks muutunud. Seda on põhjendatud ühiskonna kohanemisega subkultuuriga ja esimese põlvkonna teddy boy’de eakaaslaste nostalgiaga. Modid: tekkisid Inglismaal 50ndate lõpus-60ndate alguses valge kraega töölisklassi hulgas. Eelkäiateks teatavalt määral biitnike boheemlaslik elustiil ja teddy-boyde dändide stiil. Väline stiil itaalia ja prantsuse disainist, kesklinnalt „üle võetud“ ülikonnad ning sõiduvahendina rollerid vastandatuna väikelinna rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus. Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad;
Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus käsitleti avameelselt paljusid seni sündsusetuks peetud teemasid ja mida selle autori A. Kinsey järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks". Eluolu ja kultuur II 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga ,,Ulg" aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John Osborne'i näidend ,,Vaata raevus tagasi". Alguse sai kirjanduslik liikumine või õieti pigem kirjandusvool, mida hakati nimetama noorteks vihasteks meesteks. Käsitleti heaoluühiskonda või selle künnisele jõudnud keskklassi esindajat, kena kannustab raevukas energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solzenitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia
Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar. Kui rebel’id (rebel – mässaja ingl. k. ) rõhutasid oma erinevust ja protesti vaid riietusega, siis greaser’id olid tõelised mässajad. Purunenud kodudest pärit teismelised hakkasid kogunema tänavatele, moodustades gänge, mis
stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad. Toonaste moeikoonidena on tuntud veel Brigitte Bardot, Gina Lollobrigida ja Sofia Loren. Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt jagavad stiilinäiteid Marlon Brando ja James Dean nahk, teksad, T-särk, paksu tallaga saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes terve omaette tööstusharu. 1940ndad: sõda ja Christian Dior Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist
Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel (släng, kõnekeel, suulise kõne kvaliteedid), võivad tekkida nt uued suhted: laps õpetab vanemaid mitte vastupidi, 20.saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika biitnike proosa, erinevad joodikunarratiivid (Bukowski, Jerofejev jt), klassikaline rock- lüürika (nt Dylan). Olulisemad tekstid: romaanidiloogia ,,Ära jäta mind rahule. A love story" (2013) ja ,,Sa pead kedagi teenima" (2016). Looming järgib elu enda narratiivset kaarti (noorus-abielu-lapsed-lahutus-keskiga-järgmine abielu-vanadus). Sauteri kokkupuude omaeluloolisusega on kohati tugev, kohati nõrgem. Autobiograafilise materjali määr on suurenenud viimasel ajal
Kindlasti seostub Sauteri poeetika ka mingite Ameerika kirjanduses sajandi I pooles ja keskpaigas olnud suundumustega Hemingway ja lost generationiga. Aga järgmine võimas kirjanike plejaad Ameerika kirjanduses on beat generation, kes deklareerib, et nemad ei osale kapitalistlikus võidujooksus tulemuslikkusele. Nemad lähtuvad oma teatud elufilosoofiast. See on ka selline peksasaanute või kaotajate põlvkond. 1990ndate keskel Sauter tõlgib ka biitnike keskse autori J. Kerouaci romaani ,,Teel", mis ilmus 1950ndate keskel. See stiil, milles Kerouac ja Sauter kirjutavad, on vägagai lähedased. Palju mõju Sauterile on avaldanud ka üks mitte traditsioonilise kirjaniku kuvandiga kattuv ameerika autor Charles Bukowski. Nende võimalike tähenduslike konnotatsioonidega seostub ka Luusist tulenevate tähendusvõimalustega. Neil isikutel pole sooja ega külma suurtest maailma asjadest ja elatakse nö iseendale
annaabi.ee 
