Saakloomade populatsiooni kontrollib samuti sissevool ,,sünnid", mida mõjutavad saakloomade arv, suremus, sündivus ja maksimaalne saakloomade arv, mis populatsioonis on antud mudelis lubatud:sündivuse määraks on 2, maksimaalne saakloomade arv=90000. Väljavooluks on ,,tarbimine" (st. saakloomad surevad vaid siis kui röövloomad nad ära söövad). 18. Kaose mõiste, kirjeldus, võrdlus juhuslikkusega- Kaos- determineeritud korrapäratus, määramatuse (korralageduse) sünonüüm. Bifurkatsioon Näide 19. Verhulsti mudel- Modelleerib populatsiooni kasvu suletud piirkonnas) Lihtsaim mudel populatsiooni arvukuse kirjeldamiseks (kaos ökoloogias): x n+1=r*xn(1-xn) seda valemit nim. ka logistiliseks võrrandiks. Siin xn on arvukus hetkel T ja xn+1 arvukus hetkel T+DT. Kasutatakse taandatud populatsiooni, jagatakse maksimaalse populatsiooniga, ehk x on nn dimensioonita populatsioon lõigus 0st 1-ni. Meetodiks Euleri meetod, samm DT=1. Simulatsiooni pikkus algul 50 või 100. Andes
Innovatsioon levib ringina algpunktist imiteerimise teel laiali Kaoseteooria Kaos-süsteemi ettearvamatu käitumine Tasakaal- mingi aja jooksul püsiv olukord Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa Liblika efekt- põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivaläägid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool Bifurkatsioon- hetk mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem valib sõltub juhusest Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Kaoseteooria Juri Lotman Kultuuri arengus kahte sorti perioode Stabiilne areng, etteennustav Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada Plahvatuse tagajörje otsustab juhus
- idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel Diffusionism Diffusionism ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa 1. Innovatsioon 2. Innovatsiooni levik e. diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. Kaoseteooria Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: - seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; - bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. "Uue ajastu teooriad" Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga
o Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. · Kaoseteooria - Teooria mis käsitleb keeruliste süsteemide (sh. inimühiskond) arengut. Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode: o seaduspärane, ette ennustatava arengu periood; o bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest. o Juri Lotman Tartu semiootik. Rakendas kaose ideed kultuuri arengule. · Plahvatus hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest. · "Uue ajastu teooriad" - Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad
hoovustesüsteemi pole täheldatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused · Vegetatsioonperioodil vesi kollakasroheline või rohekaskollase värvusega · Aastaringselt arvestataval hulgal hapnikku · Elustik üsna liigirikas. · Veereziimi mõttes läbivoolujärv (vesi vahetub u 1 aasta jooksul) · Keskmine veetase 34,6 m, madalaim 32,2 (1996), kõrgei 35,3 (1923) · Võib jagada põhja- ja lõunapoolmikuks Tondisaare kohal · Suurim sügavus 6 meetrit. Gasivool (bifurkatsioon) · Võrtsjärve vesikonna veestik jääb Eesti riigi sekka · Tähsamad lisajõed on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma · Väljavool Emajõe kaudu · Emajõe tagasivool (bifurkatsioon) seda ei juhtu igal aastal. Aga kui juhtub, siis enamasti kevaditi. Võib juhtuda ka talvel. · Järve majandamine kalastuse tõttu on Eestile väga oluline. Angerja populatsioon suur. Järve looduslik seisund oli Nõukogude ajal väga kehva
- Innovatsioon - Innovatsiooni diffusioon · Ei ole olemas mingit üldist arengutrendi Kaoseteooria · Kaos süsteemi ettearvamatu käitumine · Tasakaal mingi aja jooksul püsiv olukord · Tasakaal on ebastabiilne, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa · Liblika efekt põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivalöögid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool · Bifurkatsioon hetk, mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem ,,valib", sõltub juhusest · Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Juri Lotman · Kultuuri arengus kahte sorti perioode - Stabiilne areng, etteennustav - Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada · Plahvatuse tagajärje otsustab juhus
Inimühiskond kuulub nende alla ja nende puhul saab rääkida kaootilisest arengut. Tasakaal mingi aja jooksul püsiv olukord. Tasakaal on ebastabiilne nähtus, väikene mõjutus võib süsteemi tasakaalust välja lüüa. Liblika efekt põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivalöögid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool. 44 Bifurkatsioon hetk, mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem ,,valib" ei ole võimalik öelda, see sõltub juhusest. Ka ühiskonna puhul võib välja tuua stabiilsed perioodid, kindel areng; mingi hetk, ebastabiilsel perioodil võib ükskõik mida juhtuda, pannes paika, mis võib kaugemas perioodis juhtuda. Juri Lotman. On samuti rääkinud kaoseteooriast. On rääkinud kultuuri arengus kahte sorti
Neelamisel sulgeb kõripealis kõri sissepääsu. 68 Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Kõriõõnt vooderdav limaskest moodustab kaks paarilist limakestavolti või -kurdu: ülemised on ebahäälepaelad ja alumised häälepaelad, mis piiravad häälepilu. Häälepaelu liigutavad tahtele alluvad kõrilihased. Joonis 3.21. Hingamisteede anatoomia Alumised hingamisteed 1) Hingetoru, trahhea Kõri jätkub hingetoruna (trachea). Hingetoru hargneb (bifurkatsioon ehk kaheks hargnemine) paremaks ja vasakuks peabronhiks. Täiskasvanud inimese hingetoru pikkus on 10–15 cm, läbimõõt 1,5–3 cm. Trahhea toeseks on hobuserauakujulised omavahel ühendatud kõhred ja seetõttu ei vaju hingamistee kokku. Trahhea tagumine sein on pehme, sidekoeline ja tihedalt seotud söögitoruga. Bifurkatsioon – kaheks hargnemine 69 2) Bronhid Bronhiaalpuu Trahhea jaguneb paremaks ja vasakuks peabronhiks (esineb kõhreline toes), mis jagunevad
annaabi.ee 
