Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad Revaa, E., Karm, M., Lepp, L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147. Artikli eesmärgiks on uurida praktikute õpetamispraktikat, mis võimaldab mõista praktikute- õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist
(annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). 24. Mis on viiteinfoallikas? Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek?
31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite
uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb leida uurimisobjekti kohta vajaliku infot, mis annab teemast üldpildi ja suunab. Alustava
Euroopa Komisjoni algatusel on läbi viidud raamprogramme eesmärgiga uurida ja parandada raamtukogutööd. 1988-1991 oli nö ettevalmistav periood: Action Plan for Libraries. 10. Raamprogrammide (3.5. raamprogramm) kestel analüüsitud raamatukogunduse põhivaldkonnad. 3. RAAMPROGRAMMI perioodi (19911994) nimetatakse ka mobiliseerumise perioodiks, mille vältel kontsentreeruti peamiselt neljale analüüsivaldkonnale: 1. Arvutiseeritud bibliograafiad. Selle valdkonna eesmärgiks oli luua, suurendada ja ühtlustada masin- loetavaid bibliograafiaid ja katalooge Euroopas, tõstes sellega raamatukogude efektiivsust ja parandades nendevahelist ressursside jagamist. 2. Raamatukogude võrgustikud ja nendevahelised süsteemid. Siin oli eesmärgiks aidata luua võrguteenuseid raamatukogude vahel, kindlustades, et tehnilised võimalused oleksid kättesaadavad uute
7) ilukirjandus 8) reklaamteavikud (on loodud eesmärgiga tutvustada laialdaselt toodet, loometööd, tegevust, üritust jms). VIITEINFOALLIKAD Viiteinfoallikas trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). Viiteinfoallikad on : raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad. Viiteinfoallikatena võib käsitleda ka interneti otsivahendeid, artiklite ja raamatute lõpus olevaid kasutatud kirjanduse loetelusid ning perioodikaväljaannete koondregistreid. Vahendusinformatsiooni e. bibliograafiainformatsiooni väikseim element on kirje või kirjend. Bibliograafiakirje on reeglipäraselt esitatud andmete kogum, mis võimaldab kirjaldatavat teavikut täielikult identifitseerida.
..). Kuna kvalitatiivse uurimuse puhul on tegemist mitte-tõenäosusliku valimiga, siis arvuline argumentatsioon ei lisa valiidsust. DOKUMENDID JA TEKSTIANALÜÜSI MEETODID Dokumentide tüübid: · Tekstilised, visuaalsed, kombineeritud · Loodud avalikuks või privaatsena · Formaalsed ("ametlikud") ja informaalsed (nt igapäevased sisematerjalid) · Avaliku või piiratud ligipääsuga · Primaarsed ("pealtnägija" positsioonilt), sekundaarsed (vahendatud), tertsiaarsed (bibliograafiad, indeksid jms) Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel
annaabi.ee 
