PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne)
1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja dirigendina. 1869-70viibis õpingutele. 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis. 1892a astus üles ta Roomas. Elas Oslos, Viinis, Roomas. Pea 74ndat on jälle dirigendina, kui esitas oma sümfoonilisi poeemi (Helsinkis) Norras ja sureb seal. 1885a rajas ta Troldhaugenisse, 6km Kullervo. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaistva kaugusele Bergenist Villa, kus praegu asub Griegi orkestrimuusika looja karjäär. Tema pedagoogiline tegevus ja majamuuseum. Ta on valitud ka Oxfordi ja Cambridgi abielu algab samast aastast. Kui seni oli ta tuntud Soomes ja Ülikooli audoktoriks. teistes põhjamaades, siis sajandi alguses (20saj algus) hakati tema loomingut esitama Saksamaa, Inglismaal ja USAs. 1904
end muusikateooria ja komponeerimise alal. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid. 1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum. Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit "Peer Gynt" - tuntuimad osad "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas". Norra klassiku Henrik Ibseni (1828-1906) tuntumaid, Eestiski korduvalt lavastatud teoseid: draamapoeem fantaasialembesest kehklejast talupoisist, kes läbi kogu maailma rännates kipub oludega pidevalt mugandudes täielikult kaotama oma mina, leides elu lõpul lunastuse ja andeksanni vaid teda kodukohas truult ootava armsama juures.
Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867. Aastal abiellus Grieg oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle inspiratiooniallikaks paljude laulude loomisel. Aastal 1885 rajas ta Troldhaugenisse, 6km kaugusel Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum, mis on Norra 1 populaarsemaid turismiobjekte. Grieg valiti ka Oxfordi ja Cambridge'i ülikooli audoktoriks. Looming : Grieg on Norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja, tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg e kasutanud oma loomingus pea kunagi rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast.
Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak. Organiseerisid muusikaühingu muusika propageerimiseks. Propageerisid Taani, Rootsi ja Norra heliloojate loomingut, ühingu nimi Euterpe. 1885 rajas Grieg Troldhaugeni, seal elas ise ja seal tema majamuuseum. See natuke Bergenist väljas. 1898 organiseeris Bergenis Norra muusikafestivali. Seal osalesid kõik Norra heliloojad ja muusikategelased. 1906-07 toimusid kontsertturneed nt Prahas, Londonis, Saksamaal (viimasel eluaastal). Looming Kõige arvukam osa soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. Üle 140 soololaulu. Väikevorme klaverile üle 150. Kirjutanud viiuli- ja klaverisonaate. 2 klaverikontserti, esimene maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll)
käsutatav veetee Pärnu jõge, Võrtsjärve, Emajõge, Peipsit ja Lämmijärve mööda Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast. Rakvere, Paide ja Haapsalu olid vaid haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu. Linnade ülemkiht oli saksakeelne. Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse
Alkesanderil on keegi küps nõrkemisele ootamas teda. Aleksander tõuseb ja jookseb tagasi. #20 Ekke Moor on nüüd aastaid olnud meremees, sõitnud mitmeid meresi, sadamst sadamasse, kogenud mitmeid laevu uppumas ta jalge all. Koos teiste madrustega seal hulgas ka söber soomest kes suure palaviku tõttu oli seotud koi külge kuna tormis laev kõigub ja rapsib päris hullult, mitu korda on olnud oht fjordikalju pihta sõita. Madrused ei usalda oma barkantiini mis eile Bergenist alusta oma teekonda Liinahamarisse lahte kala püüdma. Üldiselt on Ekke tüdinenud merest ja vaatab igatsusega maa poole igakord kui mööduvad saarest. Seda ka siin lahes kui soomlane komenteeris, et siinsed maad on inimtühjad ja kaugused mõõtmatud. Järgmine hommik kui mehed kalae lähevad lausub Ekke kott seljas, et läheb värsket vett tooma. Tegelikuses aga jookseb ta minema mägede vahele. Tas on kohe liikumis rõõmu kuid varsti lööb sisse depresioon
indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Need, kes olid jäänud elama Ameerikasse, segunesid põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heleda nahaga ja blonde indiaanlasi. 1960. aastal kaevati muistne viikingite asula välja L´Anse aux Meadowsis Newfoundlandis, mis on oluline kinnitus, et viikingid käisid Ameerika mandril kaua enne Kolumbust. 1958. aasta suvel sooritasid Leifr Erikssoni marsuudil reisi Bergenist New Yorki seitse norralast, kellest ainult kaks olid meremehed. Nende väike laev oli täpne viikingilaeva koopia. Reis kestis 22 päeva. 4.5 Viikingid Eesti alal Tõendeid eestlaste sidemetest viikingitega võib leida Skandinaavia ehetest ja relvadest, aga peamine allikas on siiski Skandinaavia ja Islandi folkloor. Selles on nimetatud idas paiknevat maad, mida kutsutakse Idateeks, Austrvegir´iks või Austriki´ks ja ka Svitoid ´iks
Hansal ega Hansa päevadel polnud täidesaatvat organismi, mõjukaimad linnad olid Lüübek, Köln, Danzig. Ka regionaalsete linnade päevad. Vendi linnad ( Põhja Saksamaa eesotsas Lüübekiga). Vestfaali linnad. Arutasid regionaalseid küsimusi ja valmistuti Hansa päevadeks, kuna väiksematel linnadel polnud nii palju raha ja huvi, et osaleda, esindasid neid suuremad linnad. Hansa kontorid (esindused, faktooriad), kus privileegide tõttu viibisid kaupmehed Novgorodist, Bergenist, Londonist, Brückest, mis ise polnud Hansa linnad. Liit stabiilne 16. sajandini. 20 Hansa linnade hulka mittekuuluvate linnade kaubandus pakkus konkurentsi. Hollandi kaubandus Liivimaal, kasulik linnadele aga mitte Hansa Liidule. Poola, Taani, Holland, Inglismaa ja Põhja Saksa vürstiriigid hakkavad Hansa privileege tagasi võtma ja enda kaubandust soosima. 17. sajandil lõpetab Hansa Liit tegevuse. 18. sajandil Hansaadid Lüübeck, Bremen jt. KESKAJA KIRIKULUGU
annaabi.ee 
